Saturday, May 26, 2012

Samadhi

Kui meel on täielikult hõivatud meditatsiooni objektist ehk sellesse "imendunud", siis seda nimetamegi Samadhiks. Sel juhul samastab meel end meditatsiooni objektiga ning siis ei eksisteeri enam mingit meditatsiooni (dhyana) ega mediteerijat (dhyata), sest nad on muutunud sel hetkel identseteks. Triaad (triputi) lihtsalt kaob, hääbub, hajub. Meel kaotab teadlikkuse endast ja muutub identseks meditatsiooni objektiga. Mediteerija lahustab oma isiksuse jumalikus ookeanis ning muutub lihtsalt jumalikkuse tööriistaks. Kui ta avab suu, siis väljuvad sealt ainult jumalikkuse olemust väljendavad sõnad ja seda ilma mingi teadliku püüdluse või pingutuseta. Kui ta tõstab käe, siis voogab sealt jumalikku väge, tasakaalustamaks ja puhastamaks ümbrust.
Samadhis ei ole kuulmist ega nägemist, ei füüsilist, mõistuslikku teadvust, on vaid ainult vaimne teadvus, Olemine (sat). See on meie tegelik tõeline olemus (svarupa).
Kui vesi lombis kuivab, siis kaob sealt ka päikese peegeldus vees. Samamoodi, kui meel sulandub absoluutses reaalsuses (brahman), siis kaob ka sellelt peegelduv puhas teadvus (chaitanya). Isiksus (Jivatman) lahkub ja jääb vaid üksnes olemine.

Turiya on vaimne seisund, kus ei ole meele liikumisi ega mänge, meie meel on lahustunud absoluutses reaalsuses (brahman). See on "neljas dimensioon", kus toimib lõputu brahmiline õndsus. See ei ole aga intertsuse, hajameelsuse või annhilatsiooni (hävimise) seisund. Kuna seda on täpselt sõnadega üsna võimatu edasi anda (kuna on kogemuslik), siis võib lisada vaid, et see kirjeldustele kättesaamatu olek on absoluutse teadvuse seisund, mis on ühtlasi kõige siinse lõppeemärk ja siht - mukti ehk moksha.

Selles, mida inimeste poolt kutsutakse tavaliselt nn. unenägudeta uneks, kas ei mäletata oma unenägusid või ollakse langenud nii sügavasse teadvusetusesse, et see on peaaegu nagu surm - õigemini õrn surmaseisundi maitse. 
Võrreldes tavaunega lisandub siin turiya seisundis kõikide su olemuse ka keha osade sisenemine absoluutsesse vaikusse, surematusse ja rahusse - teadmise, olemise, õndsuse absoluuti, brahmanisse e. satchidanandasse. Seda on raske kutsuda uneks, sest seal on kohal perfekte "teadvus". Sellesse seisundisse võid jääda mõneks sekundiks, minutiks või tunniks või päevaks. Samas annavad need hetked, minutid sulle enam puhkust ja värskust kui tundidepikkune tavauni. Seda ei saa saavutada tahte või juhuse tõttu. See nõuab pikka harjutamist ning ajapikku need hetked saabuvad su juurde, et jääda ja pikeneda.


ERINEVAT TÜÜPI SAMADHID (algus)

Joogide ja veda nirvikalpa seisundite vahel on erinevus. (Nirvikalpa tähistab üldiselt meelemuutusteta seisundit). Joogid keskenduvad meele ületamisele, aga vedantistid ainult ühendusele puhta atmani ehk brahmaniga
Joogide samadhis jääb alles dhyeya e. meditatsiooni objekt, veda samadhis jääb aga alles kevala asti (üksnes eksistents, olemine).
Samuti on erinevus sügavuti samadhi tasandite vahel.

(Sellest kõigest millalgi edaspidi täpsemalt).


Allikad: Swami Sivananda ja kogemused:)



No comments:

Post a Comment

Tagasiside, arvamused ja mõtted on oodatud