SUBDOSHAD
psühholoogilised võtmefunktsioonid
Iga dosha juurde kuulub 5 talle alluvat subdoshat e. funktsiooniringi.
Subdoshad on vastastikes suhetes ja kujundavad tüübi järgi organismi dünaamika.
1. Vata allasukohad:
kusepõis, neerud, pärak; puusad, reied, päkad, luud
2. Pitta allasukohad:
maks, veri, lümf, süda, silmad, higi, nahk
3. Kapha allasukohad:
kael ja liigesed
Näide Vata ühest subdoshast:
APANA-VATA (tõlkes "allapoole liikumine")
Funktsioon: eliminatsioon
Asukoht: alumises kõhuõõnes, jämesooles, põies, suguorganites
Võtmehäired kehas tasakaalutuse puhul: menstruatsioonihäired, valud alakehas, seljas, nimmeosas, puusades, alajäsemetes
Võtmehäired meeles: negatiivsetest mõtetest ja tunnetest kinnihoidmine
Monday, January 10, 2011
Ayurveda 2. Doshade kirjeldus
PÕHIDOSHADE KIRJELDUS
VATA
ruum + õhk
keha "suhtekorraldaja"
Liikumine, voolamine, kasv, vaimu ja meeleorganite aktiivsus, ärkvelolek, selgus, loomingulisus.
Kontrollib kaht teist doshat, reguleerib kehas info- ja ainevahetust.
Vata tunnused: liikuv, kiire, kerge, külm, õrn ehk peen, kare ja kuiv
Vata tüübi tunnused:
- kergus kehas ja meeles
- vaimustub kergelt
- kalduvus kuivale nahale
- vastumeelsus külma ja tuulise ilma suhtes
- ebareeglipärane söögiisu ja seedimine
- kalduvus kõhukinnisusele
- kiire taip, hea lühimälu
- kalduvus muretseda ja kurvastada
- kalduvus kergele ja katkevale unele
PITTA
tuli + natuke vett
Seedetuli, soojus
Pitta vastutab ainevahetuse ja kehasoojuse eest.
Funktsioonideks on intellekt ja emotsionaalne väljenduslikkus.
Pitta tunnused: soe, terav, kerge, voolav, terav maitse, kergelt õline
Pitta-tüübi omadused:
- keskmine kehaehitus ja kiirus
- keskmine taip ja mälu
- hea kõneleja ja õpetaja (oskab asju süsteemselt edastada)
- tegus ja julge, kalduvus kärsituseks ja vihastamiseks
- töötab väga süsteemselt ja organiseeritult
- hea isu ja tugev seedimine, ei talu nälga
- vastumeelsus kuuma ilma ja toidu suhtes
- eelistab külmi toite ja jooke ning jahedamat ilma
- kalduvus tedretähnidele ja sünnimärkidele
- heledad või punaka tooniga pehmed ja peened juuksekarvad
KAPHA
vesi + maa
Keha stabiilsus, struktuur ja vedelikumajandus
Toetab loomulikku vastupanuvõimet.
Kapha tunnused: raske, õline, sile, aeglane, loid, külm, stabiilne ja kindel
Kapha-tüübi omadused:
- raske ja tugev kehaehitus
- suur jõud ja vastupidavus
- läheneb asjadele metoodiliselt ja aeglaselt
- väga rahulik ja püsiv isiksus, raske ärritada
- aeglane taip, aga see-eest väga hea pikaajaline mälu
- sile ja rasvane nahk
- ei tunne eriti nälga ja aeglane seedimine
- sügav ja pikk uni
- tugevad ja pigem tumedad juuksed
VATA
ruum + õhk
keha "suhtekorraldaja"
Liikumine, voolamine, kasv, vaimu ja meeleorganite aktiivsus, ärkvelolek, selgus, loomingulisus.
Kontrollib kaht teist doshat, reguleerib kehas info- ja ainevahetust.
Vata tunnused: liikuv, kiire, kerge, külm, õrn ehk peen, kare ja kuiv
Vata tüübi tunnused:
- kergus kehas ja meeles
- vaimustub kergelt
- kalduvus kuivale nahale
- vastumeelsus külma ja tuulise ilma suhtes
- ebareeglipärane söögiisu ja seedimine
- kalduvus kõhukinnisusele
- kiire taip, hea lühimälu
- kalduvus muretseda ja kurvastada
- kalduvus kergele ja katkevale unele
PITTA
tuli + natuke vett
Seedetuli, soojus
Pitta vastutab ainevahetuse ja kehasoojuse eest.
Funktsioonideks on intellekt ja emotsionaalne väljenduslikkus.
Pitta tunnused: soe, terav, kerge, voolav, terav maitse, kergelt õline
Pitta-tüübi omadused:
- keskmine kehaehitus ja kiirus
- keskmine taip ja mälu
- hea kõneleja ja õpetaja (oskab asju süsteemselt edastada)
- tegus ja julge, kalduvus kärsituseks ja vihastamiseks
- töötab väga süsteemselt ja organiseeritult
- hea isu ja tugev seedimine, ei talu nälga
- vastumeelsus kuuma ilma ja toidu suhtes
- eelistab külmi toite ja jooke ning jahedamat ilma
- kalduvus tedretähnidele ja sünnimärkidele
- heledad või punaka tooniga pehmed ja peened juuksekarvad
KAPHA
vesi + maa
Keha stabiilsus, struktuur ja vedelikumajandus
Toetab loomulikku vastupanuvõimet.
Kapha tunnused: raske, õline, sile, aeglane, loid, külm, stabiilne ja kindel
Kapha-tüübi omadused:
- raske ja tugev kehaehitus
- suur jõud ja vastupidavus
- läheneb asjadele metoodiliselt ja aeglaselt
- väga rahulik ja püsiv isiksus, raske ärritada
- aeglane taip, aga see-eest väga hea pikaajaline mälu
- sile ja rasvane nahk
- ei tunne eriti nälga ja aeglane seedimine
- sügav ja pikk uni
- tugevad ja pigem tumedad juuksed
Ajurveda - elu teadus
Alustan ülevaatega keha toimimisest ja tasakaalustamisest iidse traditsioonilise meditsiinisüsteemis Ayurveda põhjal. Usun, et need teadmised kuluvad ära kõigile, kel asja vastu huvi.
Ajurveda mõistmise aluseks on õpetus kolmest doshast ja viiest elemendist.
5 ELEMENTI KUI ELU EHITUSKIVID
Loodus tundub inimese jaoks toimivat kahel tasandil: mateeria ja energia tasandil.
Energeetilisel tasandil toimivad kolm doshat e. regulatsioonisüsteemi.
Materiaalne tasand kirjeldab elu "ehituskive" e. elemente, mis kannavad füüsilisi energiaolekuid.
Samas tavakeelese kasutavad inimesed elemente pidevalt ka energeetilises mõttes - näiteks räägitakse tulisest temperamendist.
Elutingimuste mõjul varieeruvad need viis elementi meis pidevalt.
Elementide unikaalne kooslus annab igaühele meist ainukordse välimuse ja loomuse.
Need viis elementi on:
element - olemus - vastavus kehas
RUUM - vastuseisu puudumine - kuulmine, kõrvad, keel, kõne
ÕHK - liikumine ja suurenemine - kompimine, nahk, pärak
TULI - kuumus, soojus - nägemine, silmad, suguelundid
VESI - vedelikud - maitsmine, keel, suulagi, jalad
MAA - püsivus, vorm, rämedus - lõhnataju, nina, käed
3 DOSHAT kui ehituskividest moodustunud KEHA-HINGE SÜSTEEM
Doshad on meie kehas ja vaimus toimivad regulatsioonisüsteemid, mis on üksteisega dünaamilises tasakaalus. Nad on üksteisest sõltuvuses - üks ei eksisteeri teisteta. Küll aga võib tasakaalutuse puhul mõni neist domineerima hakata ja siis saab kogu isiksus vastava varjundi.
Doshasid on kolm: vata, pitta ja kapha ja nad moodustuvad paarikaupa seotud elementidest:
ruum + õhk = VATA
tuli + vesi = PITTA
maa + vesi = KAPHA
Ehkki kõik kolm doshat toimivad igas meie rakus ja esindavad kõiki vaimseid omadusi, on igaühel neist oma peakorter, kus vastavad funktsioonid selgelt avalduvad:
Vata - jämesool ja väike vaagen (jääkide kuivatamine ja eritamine)
Pitta - kaksteistsõrmiksool ja peensool (põhiline seedimine)
Kapha - kõhu ülemised 2/3 ja rinnakorv (toidu pehmendamine, lagundamine)
Kõik inimesed on segatüübid, kuid samas on doshad neis erinevalt väljendunud - nii tekivad 7 põhitüüpi:
1. Vata
2. Pitta
3. Kapha
4. Vata-pitta
5. Pitta-kapha
6. Vata-kapha
7. Vata-pitta-kapha
Ajurveda mõistmise aluseks on õpetus kolmest doshast ja viiest elemendist.
5 ELEMENTI KUI ELU EHITUSKIVID
Loodus tundub inimese jaoks toimivat kahel tasandil: mateeria ja energia tasandil.
Energeetilisel tasandil toimivad kolm doshat e. regulatsioonisüsteemi.
Materiaalne tasand kirjeldab elu "ehituskive" e. elemente, mis kannavad füüsilisi energiaolekuid.
Samas tavakeelese kasutavad inimesed elemente pidevalt ka energeetilises mõttes - näiteks räägitakse tulisest temperamendist.
Elutingimuste mõjul varieeruvad need viis elementi meis pidevalt.
Elementide unikaalne kooslus annab igaühele meist ainukordse välimuse ja loomuse.
Need viis elementi on:
element - olemus - vastavus kehas
RUUM - vastuseisu puudumine - kuulmine, kõrvad, keel, kõne
ÕHK - liikumine ja suurenemine - kompimine, nahk, pärak
TULI - kuumus, soojus - nägemine, silmad, suguelundid
VESI - vedelikud - maitsmine, keel, suulagi, jalad
MAA - püsivus, vorm, rämedus - lõhnataju, nina, käed
3 DOSHAT kui ehituskividest moodustunud KEHA-HINGE SÜSTEEM
Doshad on meie kehas ja vaimus toimivad regulatsioonisüsteemid, mis on üksteisega dünaamilises tasakaalus. Nad on üksteisest sõltuvuses - üks ei eksisteeri teisteta. Küll aga võib tasakaalutuse puhul mõni neist domineerima hakata ja siis saab kogu isiksus vastava varjundi.
Doshasid on kolm: vata, pitta ja kapha ja nad moodustuvad paarikaupa seotud elementidest:
ruum + õhk = VATA
tuli + vesi = PITTA
maa + vesi = KAPHA
Ehkki kõik kolm doshat toimivad igas meie rakus ja esindavad kõiki vaimseid omadusi, on igaühel neist oma peakorter, kus vastavad funktsioonid selgelt avalduvad:
Vata - jämesool ja väike vaagen (jääkide kuivatamine ja eritamine)
Pitta - kaksteistsõrmiksool ja peensool (põhiline seedimine)
Kapha - kõhu ülemised 2/3 ja rinnakorv (toidu pehmendamine, lagundamine)
Kõik inimesed on segatüübid, kuid samas on doshad neis erinevalt väljendunud - nii tekivad 7 põhitüüpi:
1. Vata
2. Pitta
3. Kapha
4. Vata-pitta
5. Pitta-kapha
6. Vata-kapha
7. Vata-pitta-kapha
Thursday, January 6, 2011
Jooga 8 astet (loetelu)
1. YAMA
- Ahimsa e. vägivallatus
- Satya e. tõde
- Asteya e. mittevarastamine
- Brachmacharya e. loobumine
- Aparichraha e. himustamatus
2. NIYAMA
- Saucha e. puhtus
- Santosa e. rahulolu
- Tapas e. lihtsus
- Svadhyaya e. oma mina uurimine
- Isvara Pranidhana - pühendumine jumalale
3. ASANA - harjutused
4. PRANAYAMA - hingamisrütmi valdamine
5. PRATYAHARA
- meelte valdamine
- mõistuse tagasitõmbumine
- vabanemine väliste asjade ja meelete mõju alt
6. DHARANA - keskendumine
7. DHYANA - meditatsioon
8. SAMADHI - üliteadvuslikud seisundid
1. YAMA
- Ahimsa e. vägivallatus
- Satya e. tõde
- Asteya e. mittevarastamine
- Brachmacharya e. loobumine
- Aparichraha e. himustamatus
2. NIYAMA
- Saucha e. puhtus
- Santosa e. rahulolu
- Tapas e. lihtsus
- Svadhyaya e. oma mina uurimine
- Isvara Pranidhana - pühendumine jumalale
3. ASANA - harjutused
4. PRANAYAMA - hingamisrütmi valdamine
5. PRATYAHARA
- meelte valdamine
- mõistuse tagasitõmbumine
- vabanemine väliste asjade ja meelete mõju alt
6. DHARANA - keskendumine
7. DHYANA - meditatsioon
8. SAMADHI - üliteadvuslikud seisundid
Tuesday, January 4, 2011
Bioloogiline kell
---
BIOLOOGILINE KELL
Seoses kella keeramisega talveajale oleme kõik kogenud, et miski meie kehas tahaks nagu teisiti reageerida, kui käekell näitab. See on meie bioloogiline kell, mis ikka omasoodu käib, pööratagu ametlikku ajaarvamist kuhu tahes.
Nüüdisaegne teadus on kindlaks teinud, et meie keha igas organis on “kellarakud”, mis lükkavad ümber pikka aega käibel olnud arvamuse, nagu sõltuks inimese elurütm täiesti ja ainult pimeduse ja valguse vaheldumisest looduses. Meil pole üht keskset “sisekella”, küll aga on igal organil oma “rakukell”, mis mõjutab tema töö aktiivsust. Näiteks ka seda, et mingid haigused aktiveeruvad teatavatel kellaaegadel samuti nagu mingid kindlad kehafunktsioonid. Et eri kellade järgi töötavate organite funktsioneerimisajad organismis kaost ei tekitaks, on olemas ühtne kontrollsüsteem, mis organite tööd sünkroniseerib. Loomulikult mõjutavad meie rütmi aastaajad, valguse vaheldumine, aga ka söögiajad, töö, sotsiaalsed kontaktid jne.
Mis on kronomeditsiin?
Sportlased püüavad treenida nii, et keha kõrgeim valmisolek satuks võistluste toimumise ajale. Sama juhtub aga inimestega, kes ise oma loomuliku keharütmi valede eluviisidega pea peale keeravad, nõudes kehalt aktiivsust passiivsel ja passiivsust aktiivsel ajal. Ega mõista siis, miks ootamatult tekivad väsimus, tujutus ja haigused. On välja arendatud lausa uus meditsiinivaldkond – kronomeditsiin, mis tegelebki haiguste ja inimese keha loomuliku ajakava seoste leidmisega.
Söömine keerab bioloogilist kella
Aspiriin, mille võtame sisse hommikul, jääb meie verre 22 tunniks, õhtul sisse võetuna aga lahtub 17 tunniga. Lõuna ajal joodud alkohol lahtub kehast kiiremini kui õhtune naps. See lubab omakorda rakendada keharütmide tundmist ka kehakaalu kontrolli all hoidmise teenistusse. Palju süsivesikuid hommikusöögis näiteks keeravad organismi sisekella ette, õhtul aga, vastupidi, taha. See tähendab, et hommikune magusasöömine lükkab lõunast nälga pigem edasi, õhtune aga teeb uniseks, kuigi une kvaliteet pole pärast süsivesikurohke õhtueine söömist kuigi hea.
Jälgides oma bioloogilist kella, saab vältida mitmeid haigusi – alates depressioonist ja unetusest kuni neeru- ja südamepuudulikkuseni.
Keera sisekell õigeks!
06.00 Süda suurendab löögisagedust ja organism alustab sisselülitumist päevarežiimile. Suureneb infarktioht, sest südame võnkesagedus kõigub eriti tugevalt.
07.00 Keha paiskab ringlusse eriti suurel hulgal seksihormoone. Parim aeg heaks seksiks on seega varahommik, vahetult enne voodist tõusmist! Kehatemperatuur on päeva madalaim.
10.00 Päeva esimene tipphetk – oleme värskeimad ja parimas löögijõus. Kiiret reageerimist nõudvad asjad tuleks lahendada just nüüd – parim aeg ärikohtumisteks ja eksamiteks, kõrgperiood kestab umbes keskpäevani, hakkab siis aga tasapisi langema.
13.00 Lõunapaus, söögiaeg. Magu toodab nüüd hulga maohapet ja seedimiseks on tehtud hea ettevalmistustöö. Pärast sööki peaks olema pisut rahulikult enne töörütmi tagasi tormamist, kas või kõndima rahulikus tempos tuhat sammu. Ideaalseim, kuid enamikule töötavatest inimestest kättesaamatu luksus oleks tunnike pärastlõunauinakut, mida meedikud lausa jõu-uneks nimetavad ja tervise ning kõrge töövõime üheks tagatiseks loevad.
15.00 Päeva teine kõrghetk. Hea õpiprotsessiks, kuna aeg soosib süvenemist ja pikka ning visa tähelepanu hoidmist nõudvaid tegevusi. On parim aeg käia hambaarstil ja teha muid meditisiinilisi protseduure, sest keha valutaluvus on kõrgpunktis.
17.00 Kõrghetk kehalisteks pingutusteks. Ideaalne musklitrenni tegemiseks ja jõuspordialadeks, laiemalt üldse igasugu treeninguteks.
20.00 Lõõgastumis- ja puhkeaeg. Maitsmis- ja haistmismeel on eriti tundlikud. Ideaalne aeg kergeks naudisklevaks eineks klaasi veiniga.
23.00 Aeg minna voodisse! Magu ei tooda enam ainet, mis organismi nälga tundma paneb, seetõttu pole meil ka öösiti söögiisu, kuigi päeval tekib see kekskeltläbi iga 90 minuti tagant. Loomingulise tegevuse võime hakkab tuntavalt langema.
01.00 Süvaune ja rakkude taastumise aeg. Siit alates on kõik organid puhkeseisundis, vaid nahk ja maks töötavad täistuuridel, et organismi puhastada, ja rakkudes on käivitunud kasvuhormoonid, mis tagavad päeva jooksul hukkunud rakkude taastumise.
04.00 Kriitiline ajahetk kopsuhaigetele. Astmaatikud on eriti tundlikud, neil võivad tekkida atakid. Neerud töötavad kokkuhoiurežiimil.
http://www.naistemaailm.ee/artiklid/31939/kuidas_tootab_meie_bioloogiline_kell_.html?art_magaz=2
Ajakirjast naised, 2009
---------------------------------------------------------------------------------------------
Sisemine kell – a.m.
1 – Kerge une faas, võime kergesti ärgata ja oleme valutundlikud.
2 – Organid töötavad kokkuhoidlikult, vaid maks töötleb aineid, mis meie organismist mürke eemaldavad, seega käib suurpuhastus.
Ärge jooge kohvi, teed või alkoholi – parem klaasitäis vett või piima.
3 – Meie keha puhkab. Oleme füüsiliselt ammendunud.
Vererõhk on sel kellaajal kõige madalam, pulss ja hingamine kõige aeglasem.
4 – Vererõhk on madal ja aju saab minimaalselt verd. Sel ajal sureb kõige rohkem inimesi. Organism töötab väga aeglaselt, aga kuulmine teravneb. Ärkame ka kõige väiksema müra peale.
5 – Neerud puhkavad.
Selleks ajaks on vahetunud mitu une faasi ja sel ajal tõusnu alustab päeva reipa ja tegusana.
6 – Vererõhk tõuseb, süda lööb ja veri ringleb kiiremini. Isegi kui tahaksime veel magada, hakkab keha juba ärkama.
7 – Keha immunoloogiline kaitse on eriti tugev.
Inimesel, kes peab võitlema viiruste ja bakteritega, on häid võiduvõimalusi.
8 – Oleme puhanud ja organism kahjulikest ainetest vaba.
Ei tohi juua alkoholi, sest maksale langeks tohutu koormus.
9 – Vaimne aktiivsus suureneb, valutundlikkus väheneb ja süda töötab täie võimsusega.
10 – Aktiivsus suureneb, oleme parimas vormis ja teotahtelised. Entusiasm kestab kuni lõunani ja iga töö on meile jõukohane. Kes sel ajal istub niisama, laseb käest võimaluse saada parimaid töötulemusi.
11 – Süda töötab heas rütmis ja on kooskõlas vaimse aktiivsusega. Suured koormused ei käi üle jõu.
12 – Sel ajal toimub kõigi jõudude koondamine. Söögiga oleks mõistlik oodata veel üks tund.
Sisemine kell – p.m.
1 – Maks puhkab, verre eritub glükogeeni, aktiivsuse esimene periood on möödas. Väsimus annab endast tunda, seega peame puhkama.
2 – Energia väheneb, on 24 tunnise tsükli teine madalseisu aeg, reaktsiooniaeg aeglustub.
3 – Üldine seisund paraneb. Meeleelundid on erksaimad, eriti haistmis- ja maitsmismeel (hea aeg gurmaanidele), oleme taas heas vormis.
4 – Vere suhkrusisaldus kasvab. Mõned arstid nimetavad seda pärastlõunaseks diabeediks (pole haiguslik nähe).
5 – Töövõime on väga suur – sportlased suudavad töötada topeltenergiaga.
6 – Valutundlikkus väheneb. Tekib soov rohkem liikuda, aga vaimne reipus hajub järk-järgult.
7 – Vererõhk tõuseb, vaimne tasakaal on nullis. Oleme närvilised ja kipume tülitsema pisiasjade pärast. Halb aeg allergilistele inimestele ja esinevad peavalud.
8 – Kehakaal on maksimaalne, aga reaktsioonid on üllatavalt kiired.
9 – Vaimne seisund on hea. Aeg sobib just neile, kel on vaja midagi pähe õppida – mälu teravneb.
10 – Veri on küllastunud valgelibledest, neid võib olla kuni 12000 leukotsüüti ühes kuupsentimeetris. Kehatemperatuur langeb.
11 – Keha hakkab valmistuma puhkamiseks. Samal ajal jätkub aga rakkude taastamine.
12 – Kui heitsite magama kell 22, siis nüüd näete juba unenägusid. Keha ja aju teevad kokkuvõtteid möödunud päevast, tõrjudes mittevajalikku ja ebameeldivat.
Kella allikas: Meelis Minn, jooksutreener
http://runningexpert.blogspot.com/2010/03/sisemine-kell-am.html
BIOLOOGILINE KELL
Seoses kella keeramisega talveajale oleme kõik kogenud, et miski meie kehas tahaks nagu teisiti reageerida, kui käekell näitab. See on meie bioloogiline kell, mis ikka omasoodu käib, pööratagu ametlikku ajaarvamist kuhu tahes.
Nüüdisaegne teadus on kindlaks teinud, et meie keha igas organis on “kellarakud”, mis lükkavad ümber pikka aega käibel olnud arvamuse, nagu sõltuks inimese elurütm täiesti ja ainult pimeduse ja valguse vaheldumisest looduses. Meil pole üht keskset “sisekella”, küll aga on igal organil oma “rakukell”, mis mõjutab tema töö aktiivsust. Näiteks ka seda, et mingid haigused aktiveeruvad teatavatel kellaaegadel samuti nagu mingid kindlad kehafunktsioonid. Et eri kellade järgi töötavate organite funktsioneerimisajad organismis kaost ei tekitaks, on olemas ühtne kontrollsüsteem, mis organite tööd sünkroniseerib. Loomulikult mõjutavad meie rütmi aastaajad, valguse vaheldumine, aga ka söögiajad, töö, sotsiaalsed kontaktid jne.
Mis on kronomeditsiin?
Sportlased püüavad treenida nii, et keha kõrgeim valmisolek satuks võistluste toimumise ajale. Sama juhtub aga inimestega, kes ise oma loomuliku keharütmi valede eluviisidega pea peale keeravad, nõudes kehalt aktiivsust passiivsel ja passiivsust aktiivsel ajal. Ega mõista siis, miks ootamatult tekivad väsimus, tujutus ja haigused. On välja arendatud lausa uus meditsiinivaldkond – kronomeditsiin, mis tegelebki haiguste ja inimese keha loomuliku ajakava seoste leidmisega.
Söömine keerab bioloogilist kella
Aspiriin, mille võtame sisse hommikul, jääb meie verre 22 tunniks, õhtul sisse võetuna aga lahtub 17 tunniga. Lõuna ajal joodud alkohol lahtub kehast kiiremini kui õhtune naps. See lubab omakorda rakendada keharütmide tundmist ka kehakaalu kontrolli all hoidmise teenistusse. Palju süsivesikuid hommikusöögis näiteks keeravad organismi sisekella ette, õhtul aga, vastupidi, taha. See tähendab, et hommikune magusasöömine lükkab lõunast nälga pigem edasi, õhtune aga teeb uniseks, kuigi une kvaliteet pole pärast süsivesikurohke õhtueine söömist kuigi hea.
Jälgides oma bioloogilist kella, saab vältida mitmeid haigusi – alates depressioonist ja unetusest kuni neeru- ja südamepuudulikkuseni.
Keera sisekell õigeks!
06.00 Süda suurendab löögisagedust ja organism alustab sisselülitumist päevarežiimile. Suureneb infarktioht, sest südame võnkesagedus kõigub eriti tugevalt.
07.00 Keha paiskab ringlusse eriti suurel hulgal seksihormoone. Parim aeg heaks seksiks on seega varahommik, vahetult enne voodist tõusmist! Kehatemperatuur on päeva madalaim.
10.00 Päeva esimene tipphetk – oleme värskeimad ja parimas löögijõus. Kiiret reageerimist nõudvad asjad tuleks lahendada just nüüd – parim aeg ärikohtumisteks ja eksamiteks, kõrgperiood kestab umbes keskpäevani, hakkab siis aga tasapisi langema.
13.00 Lõunapaus, söögiaeg. Magu toodab nüüd hulga maohapet ja seedimiseks on tehtud hea ettevalmistustöö. Pärast sööki peaks olema pisut rahulikult enne töörütmi tagasi tormamist, kas või kõndima rahulikus tempos tuhat sammu. Ideaalseim, kuid enamikule töötavatest inimestest kättesaamatu luksus oleks tunnike pärastlõunauinakut, mida meedikud lausa jõu-uneks nimetavad ja tervise ning kõrge töövõime üheks tagatiseks loevad.
15.00 Päeva teine kõrghetk. Hea õpiprotsessiks, kuna aeg soosib süvenemist ja pikka ning visa tähelepanu hoidmist nõudvaid tegevusi. On parim aeg käia hambaarstil ja teha muid meditisiinilisi protseduure, sest keha valutaluvus on kõrgpunktis.
17.00 Kõrghetk kehalisteks pingutusteks. Ideaalne musklitrenni tegemiseks ja jõuspordialadeks, laiemalt üldse igasugu treeninguteks.
20.00 Lõõgastumis- ja puhkeaeg. Maitsmis- ja haistmismeel on eriti tundlikud. Ideaalne aeg kergeks naudisklevaks eineks klaasi veiniga.
23.00 Aeg minna voodisse! Magu ei tooda enam ainet, mis organismi nälga tundma paneb, seetõttu pole meil ka öösiti söögiisu, kuigi päeval tekib see kekskeltläbi iga 90 minuti tagant. Loomingulise tegevuse võime hakkab tuntavalt langema.
01.00 Süvaune ja rakkude taastumise aeg. Siit alates on kõik organid puhkeseisundis, vaid nahk ja maks töötavad täistuuridel, et organismi puhastada, ja rakkudes on käivitunud kasvuhormoonid, mis tagavad päeva jooksul hukkunud rakkude taastumise.
04.00 Kriitiline ajahetk kopsuhaigetele. Astmaatikud on eriti tundlikud, neil võivad tekkida atakid. Neerud töötavad kokkuhoiurežiimil.
http://www.naistemaailm.ee/artiklid/31939/kuidas_tootab_meie_bioloogiline_kell_.html?art_magaz=2
Ajakirjast naised, 2009
---------------------------------------------------------------------------------------------
Sisemine kell – a.m.
1 – Kerge une faas, võime kergesti ärgata ja oleme valutundlikud.
2 – Organid töötavad kokkuhoidlikult, vaid maks töötleb aineid, mis meie organismist mürke eemaldavad, seega käib suurpuhastus.
Ärge jooge kohvi, teed või alkoholi – parem klaasitäis vett või piima.
3 – Meie keha puhkab. Oleme füüsiliselt ammendunud.
Vererõhk on sel kellaajal kõige madalam, pulss ja hingamine kõige aeglasem.
4 – Vererõhk on madal ja aju saab minimaalselt verd. Sel ajal sureb kõige rohkem inimesi. Organism töötab väga aeglaselt, aga kuulmine teravneb. Ärkame ka kõige väiksema müra peale.
5 – Neerud puhkavad.
Selleks ajaks on vahetunud mitu une faasi ja sel ajal tõusnu alustab päeva reipa ja tegusana.
6 – Vererõhk tõuseb, süda lööb ja veri ringleb kiiremini. Isegi kui tahaksime veel magada, hakkab keha juba ärkama.
7 – Keha immunoloogiline kaitse on eriti tugev.
Inimesel, kes peab võitlema viiruste ja bakteritega, on häid võiduvõimalusi.
8 – Oleme puhanud ja organism kahjulikest ainetest vaba.
Ei tohi juua alkoholi, sest maksale langeks tohutu koormus.
9 – Vaimne aktiivsus suureneb, valutundlikkus väheneb ja süda töötab täie võimsusega.
10 – Aktiivsus suureneb, oleme parimas vormis ja teotahtelised. Entusiasm kestab kuni lõunani ja iga töö on meile jõukohane. Kes sel ajal istub niisama, laseb käest võimaluse saada parimaid töötulemusi.
11 – Süda töötab heas rütmis ja on kooskõlas vaimse aktiivsusega. Suured koormused ei käi üle jõu.
12 – Sel ajal toimub kõigi jõudude koondamine. Söögiga oleks mõistlik oodata veel üks tund.
Sisemine kell – p.m.
1 – Maks puhkab, verre eritub glükogeeni, aktiivsuse esimene periood on möödas. Väsimus annab endast tunda, seega peame puhkama.
2 – Energia väheneb, on 24 tunnise tsükli teine madalseisu aeg, reaktsiooniaeg aeglustub.
3 – Üldine seisund paraneb. Meeleelundid on erksaimad, eriti haistmis- ja maitsmismeel (hea aeg gurmaanidele), oleme taas heas vormis.
4 – Vere suhkrusisaldus kasvab. Mõned arstid nimetavad seda pärastlõunaseks diabeediks (pole haiguslik nähe).
5 – Töövõime on väga suur – sportlased suudavad töötada topeltenergiaga.
6 – Valutundlikkus väheneb. Tekib soov rohkem liikuda, aga vaimne reipus hajub järk-järgult.
7 – Vererõhk tõuseb, vaimne tasakaal on nullis. Oleme närvilised ja kipume tülitsema pisiasjade pärast. Halb aeg allergilistele inimestele ja esinevad peavalud.
8 – Kehakaal on maksimaalne, aga reaktsioonid on üllatavalt kiired.
9 – Vaimne seisund on hea. Aeg sobib just neile, kel on vaja midagi pähe õppida – mälu teravneb.
10 – Veri on küllastunud valgelibledest, neid võib olla kuni 12000 leukotsüüti ühes kuupsentimeetris. Kehatemperatuur langeb.
11 – Keha hakkab valmistuma puhkamiseks. Samal ajal jätkub aga rakkude taastamine.
12 – Kui heitsite magama kell 22, siis nüüd näete juba unenägusid. Keha ja aju teevad kokkuvõtteid möödunud päevast, tõrjudes mittevajalikku ja ebameeldivat.
Kella allikas: Meelis Minn, jooksutreener
http://runningexpert.blogspot.com/2010/03/sisemine-kell-am.html
Organite aktiivsuse ajad.Kuufaasid
ORGANITE AKTIIVSUS
Põhiliste organite aktiivsuse ajad (sel ajal on hea neid puhastada):
Jämesool - 5-7 Pühapäev: Jupiteri t. 6.00; Marsi T. 7.00; Päikese t. 8.00
Neerud - 17-19 Kolmapäev: Jupteri t. 18.00; Marsi t. 19.00
Maks - 23-3 Neljapäev: Jupiteri t. 1.00; Marsi t. 2.00; Päikese t. 3.00
Peale 19.00 mitte süüa
KUUFAASIDE MÕJUD
Paast
11. päeval peale noorkuud:
11. päeval peale täiskuud
14. päeval peale noorkuud - seda päeva kutsutakse "korsten" ja see päev sobib klistiirideks.
Puhastus
1) Pehmendusaeg (õli- ja veeprotseduurid): I ja III faas
2) Üldpuhastuse aeg: paisumispäevadel e. II ja IV faas
Vältida puhastuseks faasivahetuse päevi (4 päeva kuus)
3) Lokaalsete puhastumiste ajad: Päevadel, mil organismi raskuskese on selles piirkonnas (oleneb samuti kuufaasidest)
Organite aktiivsuse ajad vastavalt kuufaasidele (sel ajal hea puhastada vastavat piirkonda):
I FAAS
1.kolmandik nägu, aju, ülalõug, silmad
2.kolmandik kurk, kael, kõrvad
3.kolmandik õlad, käed (küünarnukini), kopsud, närvisüsteem
II FAAS
1.kolmandik ülakõht, rind, magu, küünarnukid (liigesed)
2.kolmandik süda, sapipõis ja maks, rinnakorv, rinnalülid
3.kolmandik seedimine - magu, peensool, jämesool
III FAAS
1.kolmandik neerud, alaselg, nimmepiirkond
2.kolmandik suguorganid, eesnääre, kusepõis, pärasool
3.kolmandik munasarjad, puusad, sabalülid
IV FAAS
1.kolmandik nahk, seedetrakt, põlved, luustik
2.kolmandik nägemine, randmed, varbad, tallad
3.kolmandik vedelikud, maonääre, peristaltika, jalalabad
Süsteem tundub ühtivat meditsiiniastroloogia tähemärkide-organite vastavuse ringiga.
Põhiliste organite aktiivsuse ajad (sel ajal on hea neid puhastada):
Jämesool - 5-7 Pühapäev: Jupiteri t. 6.00; Marsi T. 7.00; Päikese t. 8.00
Neerud - 17-19 Kolmapäev: Jupteri t. 18.00; Marsi t. 19.00
Maks - 23-3 Neljapäev: Jupiteri t. 1.00; Marsi t. 2.00; Päikese t. 3.00
Peale 19.00 mitte süüa
KUUFAASIDE MÕJUD
Paast
11. päeval peale noorkuud:
11. päeval peale täiskuud
14. päeval peale noorkuud - seda päeva kutsutakse "korsten" ja see päev sobib klistiirideks.
Puhastus
1) Pehmendusaeg (õli- ja veeprotseduurid): I ja III faas
2) Üldpuhastuse aeg: paisumispäevadel e. II ja IV faas
Vältida puhastuseks faasivahetuse päevi (4 päeva kuus)
3) Lokaalsete puhastumiste ajad: Päevadel, mil organismi raskuskese on selles piirkonnas (oleneb samuti kuufaasidest)
Organite aktiivsuse ajad vastavalt kuufaasidele (sel ajal hea puhastada vastavat piirkonda):
I FAAS
1.kolmandik nägu, aju, ülalõug, silmad
2.kolmandik kurk, kael, kõrvad
3.kolmandik õlad, käed (küünarnukini), kopsud, närvisüsteem
II FAAS
1.kolmandik ülakõht, rind, magu, küünarnukid (liigesed)
2.kolmandik süda, sapipõis ja maks, rinnakorv, rinnalülid
3.kolmandik seedimine - magu, peensool, jämesool
III FAAS
1.kolmandik neerud, alaselg, nimmepiirkond
2.kolmandik suguorganid, eesnääre, kusepõis, pärasool
3.kolmandik munasarjad, puusad, sabalülid
IV FAAS
1.kolmandik nahk, seedetrakt, põlved, luustik
2.kolmandik nägemine, randmed, varbad, tallad
3.kolmandik vedelikud, maonääre, peristaltika, jalalabad
Süsteem tundub ühtivat meditsiiniastroloogia tähemärkide-organite vastavuse ringiga.
Subscribe to:
Posts (Atom)