Jooga suurendab tervete inimeste heaolutunnet ning aitab kliiniliste ja biokeemiliste muutuste vastu, mis kaasnevad metaboolse sündroomiga.
Jooga hingamine lõdvestab ja toob häid mõtteid.
India meedikud dr. R. P. Agrawali juhtimisel analüüsisid jooga mõju 101 täiskasvanu puhul, kellele esines metaboolne sündroom, vahendas Reuters.
Metaboolne sündroom hõlmab mitmeid südamehaiguste riski suurendavaid faktoreid nagu kõrge vererõhk, ülekaalulisus ja kõrge veresuhkur.
India teadlaste patsientidest läbis 55 patsienti kolme kuu jooksul regulaarse jooga treeningu, mis hõlmas standardasendeid ja ning raja-joogat. Ülejäänud 46 katsealust said aga tavalist ravi. Katse tulemustest selgus, et joogaga tegelenud patsientidel olid mitmed näitajad paremad kui kontrollgrupil: näiteks madalam vererõhk ja veresuhkur ja kõrgem HDLi ehk «hea» kolesterooli tase.
Teisest, Rootsi teadlaste poolt läbi viidud uuringust, selgus, et ka jooga hingamisharjutustel on tervisele väga hea mõju.
Karlstadi ülikooli teadlased eesotsas dr Anette Kjellgreniga soovitasid 55 inimesel praktiseerida «Sudarshan Kriya´t», mis hõlmab aeglase ja kiire hingamise tsükleid. Patsiendid tegid hingamisharjutusi kuue nädala jooksul kuuel päeval nädalas kulutades sellele iga päev ühe tunni.
Joogat teinud inimeste puhul esines ärevuse-, stressi- ja depressioonitunnet oluliselt vähem kui kontrollgrupi puhul. Samuti olid nad palju optimistlikumad.
Teadlased usuvad, et jooga mõjub inimestele lõdvestavalt ning loob heaolutunde.
Uuringu kaasautor dr. Faahri Saatiglou Oslo ülikooli juures ütles Reutersile, et jooga ei aita mitte ainult elustiilist tingitud haiguste vastu võidelda, vaid on kasulik ka nende ravil ning Lääne kultuuriruumis pöörame me sellele tõsiasjale liialt vähe tähelepanu.
30.12.2007 Postimees.ee
Monday, December 12, 2011
Friday, December 2, 2011
Bernard Andrieu kehaökoloogiast
25. novembril 2011 kohtus videokonverentsi teel Tallinna Ülikooli liikmetega professor Bernard Andrieu, pidades avaliku loengu teemal „On the definition of somatechnie or how to enter into a becoming-hybrid”.
Professor Andrieu on kehalise tegevuse ja tervise epistemoloogia üks juhtivteadlasi Euroopas, tema avaldatud tööd hõlmavad kehaga seotud tegevuste ajalugu (näiteks päevitamine, kehakontaktid, tegevused vabas õhus, kümbluskultuur ja kehakultused). TÜ Uudiskiri avaldab professor Andrieu intervjuu Olivier Sirost’ile.
Intervjuu on ilmunud ajakirjas Education Physique & Sport 2011. aasta mai-juuni numbris. Intervjuu on prantsuse keelest Kaia Sisaski juhendamisel tõlkinud Paavo Põldmäe, Mari-Liis Ehrenpreis, Anu Keinaste, Mari Lagejärv ja Laura Veri.
Kehaökoloogiast
2008. aastal ilmunud teos „Päevitus, lugu nahast ja päikesest” andis Bernard Andrieule tõuke uurida suhet keha, kehaliste praktikate ja nelja elemendi vahel – suhet, millele antiikajast peale toetub meie ja maailma vahekorda uuriv filosoofiline debatt. Selle ettevõtmise tulemuseks on neljaköiteline teos, millest sotsioloog Olivier Sirost siin ülevaadet aitab anda.
Olivier Sirost: Kehaökoloogia algab küsimuste esitamisest nende arvukate viiside kohta, kuidas loodus meie kehasse tungib. Töö ja tehnilise arengu süüdistamine looduse reostamises tõstab keha teema kogu selle vastuolulisuses vaidluste keskpunkti.
Kui kehade ekspansioon toimubki ristamiste ja tehniliste laiendite kaudu, ei jää nad sellepärast veel puutumata kosmilistest mõjudest. Kuidas muuta selliseid vastuolulisi skeeme metodoloogiliseks hoovaks, mille abil käsitleda meie kehade toimimist ja somaatilist konfiguratsiooni meie suhetes vee ja päikesega? Kuidas mõelda sukeldumisest loodusesse ajal, kui me omandame üha rohkem teavet loodusvarade kohta, et rõhutada nende ammendumist? Kuidas käsitleda päevitamist, kui aktuaalne teema on hoopis energia kokkuhoid? Mis jääb järele meie veendumustest, tavadest ja kehalistest praktikatest, kui täht, mis kehastab meie aistinguid ja sümboliseerib meie vaba aega, on määratud kustuma?
Bernard Andrieu: Kuna me ei tunne omaenese keha ökoloogiat, otsime loodusest seda kooskõla, mis peaks peituma meie sisemuses: meie mikrokosmos ei vasta enam makrokosmosele. Otsime loodust mägedest, randadelt või maakohtadest, ilma et keha ja looduse vahel oleks tegelikku kooskõla.
Kogu filosoofia, alates Empedoklesest ja Kanti kaudu Bachelardini välja, mõtiskleb vee, maa, tule ja õhu teemal. Hiina meditsiinis on viis elementi: puit, tuli, metall, vesi ja maa; need, mis yin’i ja yang’i liikumises omavahel energiat vahetavad.
Philistion sitsiilia meditsiinikoolkonnast pidas neid algainete omadusi (tule kuumust, õhu jahedust, vee niiskust, maa kuivust) aktiivseteks jõududeks, mille kombinatsioonist organismis sõltub tervis, arukusaste ning iseloomude ja isikuomaduste eripära. Üksteise vastu pöördudes põhjustavad nad kõrvalekaldeid (üleujutusi, põuda, hiidlaineid ja teisi maalihkeid), mis näitab ürgse kooskõla kadumist: inimtegevuse halb mõju lammutab nelja algaine komplementaarsuse.
Käies jala, viibides värskes õhus, kasutades päikeseenergiat, tehes veeprotseduure ning maitstes maa vilju, võime iga päev muuta oma keha looduslähedasemaks. Kui keha tunneb looduselementide mõju, ilma neile lihtsalt allumata, ei võimalda lävimine loodusega meil enam eirata vajadust keskkonda ökoloogiliselt taastada. Ükski rahvusvaheline konverents ei asenda inimese kehalist teadvust suhetest looduselementidega, kuid ökoloogiline haridus võiks siiski olla tunnetuslik ning refleksiivne, mitte üksnes moraalne ja normatiivne.
Kui me ei ole sisemiselt omaks võtnud keha looduslähedasemaks muutvaid tehnikaid, võib jäädagi arvama, et looduselemendid on kontrollitavad ning välispidised – ometigi asume nende jõuväljas, meid mõjutavad õhuvoolud, maavärinad ning veeteed.
Värskes õhus viibimine on muutunud linnade reostusastme, tööstressi ning inimeste tervise halvenemise tõttu tõeliselt vajalikuks. Õhupuuduse käes vaeveldes reostatud linnast pagemine, maja ehitamine ökoloogiliselt puhastest materjalidest, maal veedetud pühapäev, värske mägiõhu hingamine, pargipiknik, meelte tuulutamine ning oma peenarde kastmine pole enam lihtsalt põgenemine, robinsonaad puutumata loodusesse kõigi lääne ühiskonna kahjulike mõjude eest. Rikutud keha ei suuda tihti enam oma harjumuspärasest keskkonnast väljuda, et end puhtas õhus taastada. Ökosüsteemi puhastamine, isegi mitte ökoloogilistes koridorides, ei garanteeri tagasipöördumist looduslikult metsiku elu juurde, kollektiivse eluviisi ega puutumata looduse rüppe.
Kas leidub veel mõni paik looduses, mis pole juba elukeskkonnaks inimliigile, kes ei lakka loodust mõjutamast ning allumast ka ise selle muutustele? Puhastumine on nüüdsest tunnetuslik, intiimne ja ökoloogiline: õhku sukeldumine kehaliste praktikate kaudu. See õhutatud ja õhuline kogemus, näiteks spordiga tegelemine vabas looduses, kipub taandama vaba õhku looduseihaluse iganenud kujundile. Siiski jääb puhta õhu hingamine linnaväliste ajaviidete tähtsaks valdkonnaks. Soov olla puhtas õhus, kopsud õhku täis, ning mitte enam ainult vabas õhus näitab, kuivõrd õhu elementi sukeldumine mitte ainult ei tuuluta meie keha, vaid muudab selle läbini õhuliseks [...]
Olivier Sirost: Päikese, õhu, vee ja maaga seotud kehalised tegevused asetavad keha Atlase sümbolisse. Atlase sümbolisse selles mõttes, et looduses sooritatavate kehaliste tegevuste kogum kutsub rändama, rikastab maailma erinevate kogemuste ning kogukondadega. Aistinguline geograafia, kus kehast saab topos, juhib ühiskonna, ja eelkõige meelelahutusühiskonna, aistingute, emotsioonide, kollektiivse kujutlusvõime maale, kus päevitamine, tuulutamine, sukeldumine ja mägironimine kujundavad uusi ühiskonnaelu skeeme.
Teie ettepoole vaatav mõttekäik juhib meid lõhestunud Atlase juurde, kes on rebitud kaheks industriaalühiskonna antropogeensete mõjutuste tõttu kaootiliseks muutunud Gaia ning taasavastatud viljaka ja päästva Kosmose vahel. Lühidalt, kehaliste praktikate ökoloogiline analüüs annab meile uue teogoonia, mida tasub võtta väga tõsiselt …
Bernard Andrieu: Kehaökoloogia, ökosoofia ja ökotehnoloogia pole pelgalt arutelu, see on praktiline kehatunnetus, mis nõuab vastutustundlikku suhtumist igapäevaellu, mõtisklemist oma toimingute ja nende mõju üle teistele inimestele ja loodusele. Kas kanda hoolt enda, teiste ja looduse eest on üks ja seesama konkreetne eetika?
Kehaökoloogia kujutab endast enesepraktikat, mis kannab hoolt teiste eest oma valikute kaudu. Neljaelemendiline kehaökoloogia harmoneerub meis ning meie pedagoogiliste valikute ja tehnikate kaudu. Omaenese heaolu ei saa enam saavutada ilma planeedi terviseta. Võimalus pöörduda tagasi looduslikku seisundisse katastroofilise kaose tagajärjel pole enam kaugel – niivõrd näivad elemendid meie vastu pöörduvat. Meie ökoloogiline potentsiaal ei seisne enam oma liigi ja loodusliku pärandi säilitamises. See seisneb meis endis, meie elustiilis, meie tootmis- ja tarbimisviisides.
Selle asemel, et muutuda kehakeskseks, tasub pöörduda tagasi elementide juurde, katsetada, kuidas need tungivad meie kehasse ning muudavad seda looduslähedasemaks ajal, kui me hingame, maitseme, naudime soojust või vetesügavust.
Allikas:
http://www.tlu.ee/?LangID=4&CatID=3479&ArtID=11969&action=article&uudiskiri
Professor Andrieu on kehalise tegevuse ja tervise epistemoloogia üks juhtivteadlasi Euroopas, tema avaldatud tööd hõlmavad kehaga seotud tegevuste ajalugu (näiteks päevitamine, kehakontaktid, tegevused vabas õhus, kümbluskultuur ja kehakultused). TÜ Uudiskiri avaldab professor Andrieu intervjuu Olivier Sirost’ile.
Intervjuu on ilmunud ajakirjas Education Physique & Sport 2011. aasta mai-juuni numbris. Intervjuu on prantsuse keelest Kaia Sisaski juhendamisel tõlkinud Paavo Põldmäe, Mari-Liis Ehrenpreis, Anu Keinaste, Mari Lagejärv ja Laura Veri.
Kehaökoloogiast
2008. aastal ilmunud teos „Päevitus, lugu nahast ja päikesest” andis Bernard Andrieule tõuke uurida suhet keha, kehaliste praktikate ja nelja elemendi vahel – suhet, millele antiikajast peale toetub meie ja maailma vahekorda uuriv filosoofiline debatt. Selle ettevõtmise tulemuseks on neljaköiteline teos, millest sotsioloog Olivier Sirost siin ülevaadet aitab anda.
Olivier Sirost: Kehaökoloogia algab küsimuste esitamisest nende arvukate viiside kohta, kuidas loodus meie kehasse tungib. Töö ja tehnilise arengu süüdistamine looduse reostamises tõstab keha teema kogu selle vastuolulisuses vaidluste keskpunkti.
Kui kehade ekspansioon toimubki ristamiste ja tehniliste laiendite kaudu, ei jää nad sellepärast veel puutumata kosmilistest mõjudest. Kuidas muuta selliseid vastuolulisi skeeme metodoloogiliseks hoovaks, mille abil käsitleda meie kehade toimimist ja somaatilist konfiguratsiooni meie suhetes vee ja päikesega? Kuidas mõelda sukeldumisest loodusesse ajal, kui me omandame üha rohkem teavet loodusvarade kohta, et rõhutada nende ammendumist? Kuidas käsitleda päevitamist, kui aktuaalne teema on hoopis energia kokkuhoid? Mis jääb järele meie veendumustest, tavadest ja kehalistest praktikatest, kui täht, mis kehastab meie aistinguid ja sümboliseerib meie vaba aega, on määratud kustuma?
Bernard Andrieu: Kuna me ei tunne omaenese keha ökoloogiat, otsime loodusest seda kooskõla, mis peaks peituma meie sisemuses: meie mikrokosmos ei vasta enam makrokosmosele. Otsime loodust mägedest, randadelt või maakohtadest, ilma et keha ja looduse vahel oleks tegelikku kooskõla.
Kogu filosoofia, alates Empedoklesest ja Kanti kaudu Bachelardini välja, mõtiskleb vee, maa, tule ja õhu teemal. Hiina meditsiinis on viis elementi: puit, tuli, metall, vesi ja maa; need, mis yin’i ja yang’i liikumises omavahel energiat vahetavad.
Philistion sitsiilia meditsiinikoolkonnast pidas neid algainete omadusi (tule kuumust, õhu jahedust, vee niiskust, maa kuivust) aktiivseteks jõududeks, mille kombinatsioonist organismis sõltub tervis, arukusaste ning iseloomude ja isikuomaduste eripära. Üksteise vastu pöördudes põhjustavad nad kõrvalekaldeid (üleujutusi, põuda, hiidlaineid ja teisi maalihkeid), mis näitab ürgse kooskõla kadumist: inimtegevuse halb mõju lammutab nelja algaine komplementaarsuse.
Käies jala, viibides värskes õhus, kasutades päikeseenergiat, tehes veeprotseduure ning maitstes maa vilju, võime iga päev muuta oma keha looduslähedasemaks. Kui keha tunneb looduselementide mõju, ilma neile lihtsalt allumata, ei võimalda lävimine loodusega meil enam eirata vajadust keskkonda ökoloogiliselt taastada. Ükski rahvusvaheline konverents ei asenda inimese kehalist teadvust suhetest looduselementidega, kuid ökoloogiline haridus võiks siiski olla tunnetuslik ning refleksiivne, mitte üksnes moraalne ja normatiivne.
Kui me ei ole sisemiselt omaks võtnud keha looduslähedasemaks muutvaid tehnikaid, võib jäädagi arvama, et looduselemendid on kontrollitavad ning välispidised – ometigi asume nende jõuväljas, meid mõjutavad õhuvoolud, maavärinad ning veeteed.
Värskes õhus viibimine on muutunud linnade reostusastme, tööstressi ning inimeste tervise halvenemise tõttu tõeliselt vajalikuks. Õhupuuduse käes vaeveldes reostatud linnast pagemine, maja ehitamine ökoloogiliselt puhastest materjalidest, maal veedetud pühapäev, värske mägiõhu hingamine, pargipiknik, meelte tuulutamine ning oma peenarde kastmine pole enam lihtsalt põgenemine, robinsonaad puutumata loodusesse kõigi lääne ühiskonna kahjulike mõjude eest. Rikutud keha ei suuda tihti enam oma harjumuspärasest keskkonnast väljuda, et end puhtas õhus taastada. Ökosüsteemi puhastamine, isegi mitte ökoloogilistes koridorides, ei garanteeri tagasipöördumist looduslikult metsiku elu juurde, kollektiivse eluviisi ega puutumata looduse rüppe.
Kas leidub veel mõni paik looduses, mis pole juba elukeskkonnaks inimliigile, kes ei lakka loodust mõjutamast ning allumast ka ise selle muutustele? Puhastumine on nüüdsest tunnetuslik, intiimne ja ökoloogiline: õhku sukeldumine kehaliste praktikate kaudu. See õhutatud ja õhuline kogemus, näiteks spordiga tegelemine vabas looduses, kipub taandama vaba õhku looduseihaluse iganenud kujundile. Siiski jääb puhta õhu hingamine linnaväliste ajaviidete tähtsaks valdkonnaks. Soov olla puhtas õhus, kopsud õhku täis, ning mitte enam ainult vabas õhus näitab, kuivõrd õhu elementi sukeldumine mitte ainult ei tuuluta meie keha, vaid muudab selle läbini õhuliseks [...]
Olivier Sirost: Päikese, õhu, vee ja maaga seotud kehalised tegevused asetavad keha Atlase sümbolisse. Atlase sümbolisse selles mõttes, et looduses sooritatavate kehaliste tegevuste kogum kutsub rändama, rikastab maailma erinevate kogemuste ning kogukondadega. Aistinguline geograafia, kus kehast saab topos, juhib ühiskonna, ja eelkõige meelelahutusühiskonna, aistingute, emotsioonide, kollektiivse kujutlusvõime maale, kus päevitamine, tuulutamine, sukeldumine ja mägironimine kujundavad uusi ühiskonnaelu skeeme.
Teie ettepoole vaatav mõttekäik juhib meid lõhestunud Atlase juurde, kes on rebitud kaheks industriaalühiskonna antropogeensete mõjutuste tõttu kaootiliseks muutunud Gaia ning taasavastatud viljaka ja päästva Kosmose vahel. Lühidalt, kehaliste praktikate ökoloogiline analüüs annab meile uue teogoonia, mida tasub võtta väga tõsiselt …
Bernard Andrieu: Kehaökoloogia, ökosoofia ja ökotehnoloogia pole pelgalt arutelu, see on praktiline kehatunnetus, mis nõuab vastutustundlikku suhtumist igapäevaellu, mõtisklemist oma toimingute ja nende mõju üle teistele inimestele ja loodusele. Kas kanda hoolt enda, teiste ja looduse eest on üks ja seesama konkreetne eetika?
Kehaökoloogia kujutab endast enesepraktikat, mis kannab hoolt teiste eest oma valikute kaudu. Neljaelemendiline kehaökoloogia harmoneerub meis ning meie pedagoogiliste valikute ja tehnikate kaudu. Omaenese heaolu ei saa enam saavutada ilma planeedi terviseta. Võimalus pöörduda tagasi looduslikku seisundisse katastroofilise kaose tagajärjel pole enam kaugel – niivõrd näivad elemendid meie vastu pöörduvat. Meie ökoloogiline potentsiaal ei seisne enam oma liigi ja loodusliku pärandi säilitamises. See seisneb meis endis, meie elustiilis, meie tootmis- ja tarbimisviisides.
Selle asemel, et muutuda kehakeskseks, tasub pöörduda tagasi elementide juurde, katsetada, kuidas need tungivad meie kehasse ning muudavad seda looduslähedasemaks ajal, kui me hingame, maitseme, naudime soojust või vetesügavust.
Allikas:
http://www.tlu.ee/?LangID=4&CatID=3479&ArtID=11969&action=article&uudiskiri
Saturday, November 26, 2011
Tasakaal ja selle häired
Kui doshad on tasakaalust väljas, tekivad dhatudes, kudedes häired. Seetõttu võib ainetransport srotades e. kanalites olla kas tasakaalus, liiga tugev, liiga nõrk, blokeeritud või hoopistükkis vastassuunaline.
Doshade tasakaal ei tähenda võrdsust, vaid individuaalset tasakaalu. See oleneb kehatüübist, vanusest ja elulisest olukorrast. Haigus kujuneb pikkamööda, vastavalt vastupanuvõimele ja ajale, mille vältel on dosha olnud tasakaalutu.
Erinevate doshade tasakaalutus põhjustab erinevaid haigusi:
1. VATA Tasakaalutus Kaalulangus, kõhukinnisus, nõrkus, halvatus; artroos (mittepõletikuline liigeseid muundav haigus; kõrge vererõhk, hirm, rahutus, unetus; kare nahk Tasakaal Vitaalsus, vastupanuvõime, tervislik uni; rõõmsameelsus, selge ja ärgas vaim; soolte, kuseteede hea funktsioneerimine; kudede õige areng
2. PITTA Tasakaalutus Seedimise ja maksatalitluse häired, mao ülehappesus ja -ärritus; nahahaigused, vistrikud, suur kehakuumus ja liighigistamine; põletikud ja/või põletavad aistingud kehas; vähene uni Tasakaal Rahulolu, tasakaalustatud hingeelu; hea ja kiire seedimine, paras kehasoojus (ei külm ega kuum); ilus puhas, sile ja pehme nahk ning painduv keha
3. KAPHA Tasakaalutus Kehakudede suurenenud kasv, mis viib ülekaalule; suur unevajadus ja loidus, uimasus, depressioonid; nõrgad liigesed (ülekoormuses); kahvatus, külmus kehas ja jäsemetes Tasakaal Rahulik jõulisus, väärikus, vitaalsus, julgus; vaimne stabiilsus, inimarmastus ja leebus; jõud, tugev ja proportsionaalne keha; terved ja tugevad liigesed
Ayrvedas peetakse olulisimaks tasakaalu hoidmist ja ennetustegevust. Enesetundehäireid, millele lääne meditsiinis suurt tähelepanu ei pöörata, mõistetakse ayurvedas kui tasakaalutuse märki, millega on vaja tegelda. Iidsetel aegadel peetigi headeks arstideks neid, kelle hoolealused haigeks ei jäänud. Kui haigus juba tekkis, siis oli kas arst või patsient midagi olulist tegemata jätnud.
Tasakaalu hoidmisel peetakse võrdselt oluliseks kõiki elu aspekte - teadvust, keha, käitumist ja keskkonda. tervendamisel peetakse silmas seda, et igas inimeses on alati terve üks piirkond, mis asub tema teadvuse kõige vaiksemal tasandil. Esmane ongi see sisemine allikas avada ning taastada keha, vaimu ja hinge tasakaal. Doshade tasandil saame end ja teisi tervendada, kusjuures alati lähtutakse tervikust.
Tervendavad vahendid ja viisid: - muusika, värvid, lõhnad - punktide e. marmade massaaź - meditatsioon ja süvalõdvestus - hingamisharjutused - joogaasendid ja muud kehalised harjutused - õlimassaaź leevendab vaevusi ja taastab - toitumine, ravimtaimed, õlid ja vürtsid - ayurveda preparaadid - puhastusteraapiad jääkainete väljutamiseks (puhastuskuurid ja pancha karma) - isiklikust kehatüübist ja biorütmidest lähtuv eluviis ja valikud
Edaspidi plaanis siia tekitada pikk doshade test...
Palun ühtlasi tagasisidet, kas ja kuidas siinne info huvi pakub.
Doshade tasakaal ei tähenda võrdsust, vaid individuaalset tasakaalu. See oleneb kehatüübist, vanusest ja elulisest olukorrast. Haigus kujuneb pikkamööda, vastavalt vastupanuvõimele ja ajale, mille vältel on dosha olnud tasakaalutu.
Erinevate doshade tasakaalutus põhjustab erinevaid haigusi:
1. VATA Tasakaalutus Kaalulangus, kõhukinnisus, nõrkus, halvatus; artroos (mittepõletikuline liigeseid muundav haigus; kõrge vererõhk, hirm, rahutus, unetus; kare nahk Tasakaal Vitaalsus, vastupanuvõime, tervislik uni; rõõmsameelsus, selge ja ärgas vaim; soolte, kuseteede hea funktsioneerimine; kudede õige areng
2. PITTA Tasakaalutus Seedimise ja maksatalitluse häired, mao ülehappesus ja -ärritus; nahahaigused, vistrikud, suur kehakuumus ja liighigistamine; põletikud ja/või põletavad aistingud kehas; vähene uni Tasakaal Rahulolu, tasakaalustatud hingeelu; hea ja kiire seedimine, paras kehasoojus (ei külm ega kuum); ilus puhas, sile ja pehme nahk ning painduv keha
3. KAPHA Tasakaalutus Kehakudede suurenenud kasv, mis viib ülekaalule; suur unevajadus ja loidus, uimasus, depressioonid; nõrgad liigesed (ülekoormuses); kahvatus, külmus kehas ja jäsemetes Tasakaal Rahulik jõulisus, väärikus, vitaalsus, julgus; vaimne stabiilsus, inimarmastus ja leebus; jõud, tugev ja proportsionaalne keha; terved ja tugevad liigesed
Ayrvedas peetakse olulisimaks tasakaalu hoidmist ja ennetustegevust. Enesetundehäireid, millele lääne meditsiinis suurt tähelepanu ei pöörata, mõistetakse ayurvedas kui tasakaalutuse märki, millega on vaja tegelda. Iidsetel aegadel peetigi headeks arstideks neid, kelle hoolealused haigeks ei jäänud. Kui haigus juba tekkis, siis oli kas arst või patsient midagi olulist tegemata jätnud.
Tasakaalu hoidmisel peetakse võrdselt oluliseks kõiki elu aspekte - teadvust, keha, käitumist ja keskkonda. tervendamisel peetakse silmas seda, et igas inimeses on alati terve üks piirkond, mis asub tema teadvuse kõige vaiksemal tasandil. Esmane ongi see sisemine allikas avada ning taastada keha, vaimu ja hinge tasakaal. Doshade tasandil saame end ja teisi tervendada, kusjuures alati lähtutakse tervikust.
Tervendavad vahendid ja viisid: - muusika, värvid, lõhnad - punktide e. marmade massaaź - meditatsioon ja süvalõdvestus - hingamisharjutused - joogaasendid ja muud kehalised harjutused - õlimassaaź leevendab vaevusi ja taastab - toitumine, ravimtaimed, õlid ja vürtsid - ayurveda preparaadid - puhastusteraapiad jääkainete väljutamiseks (puhastuskuurid ja pancha karma) - isiklikust kehatüübist ja biorütmidest lähtuv eluviis ja valikud
Edaspidi plaanis siia tekitada pikk doshade test...
Palun ühtlasi tagasisidet, kas ja kuidas siinne info huvi pakub.
7 dhatut e. kudet ja srotat e. kanalit
Dhatu = ülesehitav, strukturaalne element
1. RASA - rakuvedelik, plasma Funktsioon: toitainete edastamine teistele kudedele
2. RAKTA - veri, vereringe Funktsioon: hapniku (ja toitainete) edastamine kudedesse ja organitesse Rakta hoiab seeläbi ülal kõiki alljärgnevaid süsteeme 3-7.
3. MAMSA - lihaskude Funktsioon: jõuline kaitse - kaitsta organeid ja organsüsteeme, võimaldada liikumist
4. MEDA - rasvkude Funktsioon: passiivne organite-lihaste-luude kaitse polstrina; toitainete säilitamine
5. ASTHI - luukude Funktsioon: keha sisemine tugisüsteem
6. MAJJA - närvisüsteem ja luuüdi Funktsioon: sisemine infosüsteem; luuüdi toidab luustikku
7. SHUKRA - seemne- ja munarakud Funktsioon: paljunemine ja päriliku info edastamine
SROTAD Igas koes ehk dhatus on oma kanalite süsteem, mille kaudu transporditakse vajalikke aineid. Mõned näited srotadest: a) Varustavad kanalid - bronhid ja soolestik b) Puhastavad kanalid - kuseteed, jämesool Srotade alla kuuluvad ka vereringe, lümfisüsteem, rakusisesed transporditeed, rakuseina poorid.
1. RASA - rakuvedelik, plasma Funktsioon: toitainete edastamine teistele kudedele
2. RAKTA - veri, vereringe Funktsioon: hapniku (ja toitainete) edastamine kudedesse ja organitesse Rakta hoiab seeläbi ülal kõiki alljärgnevaid süsteeme 3-7.
3. MAMSA - lihaskude Funktsioon: jõuline kaitse - kaitsta organeid ja organsüsteeme, võimaldada liikumist
4. MEDA - rasvkude Funktsioon: passiivne organite-lihaste-luude kaitse polstrina; toitainete säilitamine
5. ASTHI - luukude Funktsioon: keha sisemine tugisüsteem
6. MAJJA - närvisüsteem ja luuüdi Funktsioon: sisemine infosüsteem; luuüdi toidab luustikku
7. SHUKRA - seemne- ja munarakud Funktsioon: paljunemine ja päriliku info edastamine
SROTAD Igas koes ehk dhatus on oma kanalite süsteem, mille kaudu transporditakse vajalikke aineid. Mõned näited srotadest: a) Varustavad kanalid - bronhid ja soolestik b) Puhastavad kanalid - kuseteed, jämesool Srotade alla kuuluvad ka vereringe, lümfisüsteem, rakusisesed transporditeed, rakuseina poorid.
Monday, January 10, 2011
Ajurveda 3. Subdoshad
SUBDOSHAD
psühholoogilised võtmefunktsioonid
Iga dosha juurde kuulub 5 talle alluvat subdoshat e. funktsiooniringi.
Subdoshad on vastastikes suhetes ja kujundavad tüübi järgi organismi dünaamika.
1. Vata allasukohad:
kusepõis, neerud, pärak; puusad, reied, päkad, luud
2. Pitta allasukohad:
maks, veri, lümf, süda, silmad, higi, nahk
3. Kapha allasukohad:
kael ja liigesed
Näide Vata ühest subdoshast:
APANA-VATA (tõlkes "allapoole liikumine")
Funktsioon: eliminatsioon
Asukoht: alumises kõhuõõnes, jämesooles, põies, suguorganites
Võtmehäired kehas tasakaalutuse puhul: menstruatsioonihäired, valud alakehas, seljas, nimmeosas, puusades, alajäsemetes
Võtmehäired meeles: negatiivsetest mõtetest ja tunnetest kinnihoidmine
psühholoogilised võtmefunktsioonid
Iga dosha juurde kuulub 5 talle alluvat subdoshat e. funktsiooniringi.
Subdoshad on vastastikes suhetes ja kujundavad tüübi järgi organismi dünaamika.
1. Vata allasukohad:
kusepõis, neerud, pärak; puusad, reied, päkad, luud
2. Pitta allasukohad:
maks, veri, lümf, süda, silmad, higi, nahk
3. Kapha allasukohad:
kael ja liigesed
Näide Vata ühest subdoshast:
APANA-VATA (tõlkes "allapoole liikumine")
Funktsioon: eliminatsioon
Asukoht: alumises kõhuõõnes, jämesooles, põies, suguorganites
Võtmehäired kehas tasakaalutuse puhul: menstruatsioonihäired, valud alakehas, seljas, nimmeosas, puusades, alajäsemetes
Võtmehäired meeles: negatiivsetest mõtetest ja tunnetest kinnihoidmine
Ayurveda 2. Doshade kirjeldus
PÕHIDOSHADE KIRJELDUS
VATA
ruum + õhk
keha "suhtekorraldaja"
Liikumine, voolamine, kasv, vaimu ja meeleorganite aktiivsus, ärkvelolek, selgus, loomingulisus.
Kontrollib kaht teist doshat, reguleerib kehas info- ja ainevahetust.
Vata tunnused: liikuv, kiire, kerge, külm, õrn ehk peen, kare ja kuiv
Vata tüübi tunnused:
- kergus kehas ja meeles
- vaimustub kergelt
- kalduvus kuivale nahale
- vastumeelsus külma ja tuulise ilma suhtes
- ebareeglipärane söögiisu ja seedimine
- kalduvus kõhukinnisusele
- kiire taip, hea lühimälu
- kalduvus muretseda ja kurvastada
- kalduvus kergele ja katkevale unele
PITTA
tuli + natuke vett
Seedetuli, soojus
Pitta vastutab ainevahetuse ja kehasoojuse eest.
Funktsioonideks on intellekt ja emotsionaalne väljenduslikkus.
Pitta tunnused: soe, terav, kerge, voolav, terav maitse, kergelt õline
Pitta-tüübi omadused:
- keskmine kehaehitus ja kiirus
- keskmine taip ja mälu
- hea kõneleja ja õpetaja (oskab asju süsteemselt edastada)
- tegus ja julge, kalduvus kärsituseks ja vihastamiseks
- töötab väga süsteemselt ja organiseeritult
- hea isu ja tugev seedimine, ei talu nälga
- vastumeelsus kuuma ilma ja toidu suhtes
- eelistab külmi toite ja jooke ning jahedamat ilma
- kalduvus tedretähnidele ja sünnimärkidele
- heledad või punaka tooniga pehmed ja peened juuksekarvad
KAPHA
vesi + maa
Keha stabiilsus, struktuur ja vedelikumajandus
Toetab loomulikku vastupanuvõimet.
Kapha tunnused: raske, õline, sile, aeglane, loid, külm, stabiilne ja kindel
Kapha-tüübi omadused:
- raske ja tugev kehaehitus
- suur jõud ja vastupidavus
- läheneb asjadele metoodiliselt ja aeglaselt
- väga rahulik ja püsiv isiksus, raske ärritada
- aeglane taip, aga see-eest väga hea pikaajaline mälu
- sile ja rasvane nahk
- ei tunne eriti nälga ja aeglane seedimine
- sügav ja pikk uni
- tugevad ja pigem tumedad juuksed
VATA
ruum + õhk
keha "suhtekorraldaja"
Liikumine, voolamine, kasv, vaimu ja meeleorganite aktiivsus, ärkvelolek, selgus, loomingulisus.
Kontrollib kaht teist doshat, reguleerib kehas info- ja ainevahetust.
Vata tunnused: liikuv, kiire, kerge, külm, õrn ehk peen, kare ja kuiv
Vata tüübi tunnused:
- kergus kehas ja meeles
- vaimustub kergelt
- kalduvus kuivale nahale
- vastumeelsus külma ja tuulise ilma suhtes
- ebareeglipärane söögiisu ja seedimine
- kalduvus kõhukinnisusele
- kiire taip, hea lühimälu
- kalduvus muretseda ja kurvastada
- kalduvus kergele ja katkevale unele
PITTA
tuli + natuke vett
Seedetuli, soojus
Pitta vastutab ainevahetuse ja kehasoojuse eest.
Funktsioonideks on intellekt ja emotsionaalne väljenduslikkus.
Pitta tunnused: soe, terav, kerge, voolav, terav maitse, kergelt õline
Pitta-tüübi omadused:
- keskmine kehaehitus ja kiirus
- keskmine taip ja mälu
- hea kõneleja ja õpetaja (oskab asju süsteemselt edastada)
- tegus ja julge, kalduvus kärsituseks ja vihastamiseks
- töötab väga süsteemselt ja organiseeritult
- hea isu ja tugev seedimine, ei talu nälga
- vastumeelsus kuuma ilma ja toidu suhtes
- eelistab külmi toite ja jooke ning jahedamat ilma
- kalduvus tedretähnidele ja sünnimärkidele
- heledad või punaka tooniga pehmed ja peened juuksekarvad
KAPHA
vesi + maa
Keha stabiilsus, struktuur ja vedelikumajandus
Toetab loomulikku vastupanuvõimet.
Kapha tunnused: raske, õline, sile, aeglane, loid, külm, stabiilne ja kindel
Kapha-tüübi omadused:
- raske ja tugev kehaehitus
- suur jõud ja vastupidavus
- läheneb asjadele metoodiliselt ja aeglaselt
- väga rahulik ja püsiv isiksus, raske ärritada
- aeglane taip, aga see-eest väga hea pikaajaline mälu
- sile ja rasvane nahk
- ei tunne eriti nälga ja aeglane seedimine
- sügav ja pikk uni
- tugevad ja pigem tumedad juuksed
Ajurveda - elu teadus
Alustan ülevaatega keha toimimisest ja tasakaalustamisest iidse traditsioonilise meditsiinisüsteemis Ayurveda põhjal. Usun, et need teadmised kuluvad ära kõigile, kel asja vastu huvi.
Ajurveda mõistmise aluseks on õpetus kolmest doshast ja viiest elemendist.
5 ELEMENTI KUI ELU EHITUSKIVID
Loodus tundub inimese jaoks toimivat kahel tasandil: mateeria ja energia tasandil.
Energeetilisel tasandil toimivad kolm doshat e. regulatsioonisüsteemi.
Materiaalne tasand kirjeldab elu "ehituskive" e. elemente, mis kannavad füüsilisi energiaolekuid.
Samas tavakeelese kasutavad inimesed elemente pidevalt ka energeetilises mõttes - näiteks räägitakse tulisest temperamendist.
Elutingimuste mõjul varieeruvad need viis elementi meis pidevalt.
Elementide unikaalne kooslus annab igaühele meist ainukordse välimuse ja loomuse.
Need viis elementi on:
element - olemus - vastavus kehas
RUUM - vastuseisu puudumine - kuulmine, kõrvad, keel, kõne
ÕHK - liikumine ja suurenemine - kompimine, nahk, pärak
TULI - kuumus, soojus - nägemine, silmad, suguelundid
VESI - vedelikud - maitsmine, keel, suulagi, jalad
MAA - püsivus, vorm, rämedus - lõhnataju, nina, käed
3 DOSHAT kui ehituskividest moodustunud KEHA-HINGE SÜSTEEM
Doshad on meie kehas ja vaimus toimivad regulatsioonisüsteemid, mis on üksteisega dünaamilises tasakaalus. Nad on üksteisest sõltuvuses - üks ei eksisteeri teisteta. Küll aga võib tasakaalutuse puhul mõni neist domineerima hakata ja siis saab kogu isiksus vastava varjundi.
Doshasid on kolm: vata, pitta ja kapha ja nad moodustuvad paarikaupa seotud elementidest:
ruum + õhk = VATA
tuli + vesi = PITTA
maa + vesi = KAPHA
Ehkki kõik kolm doshat toimivad igas meie rakus ja esindavad kõiki vaimseid omadusi, on igaühel neist oma peakorter, kus vastavad funktsioonid selgelt avalduvad:
Vata - jämesool ja väike vaagen (jääkide kuivatamine ja eritamine)
Pitta - kaksteistsõrmiksool ja peensool (põhiline seedimine)
Kapha - kõhu ülemised 2/3 ja rinnakorv (toidu pehmendamine, lagundamine)
Kõik inimesed on segatüübid, kuid samas on doshad neis erinevalt väljendunud - nii tekivad 7 põhitüüpi:
1. Vata
2. Pitta
3. Kapha
4. Vata-pitta
5. Pitta-kapha
6. Vata-kapha
7. Vata-pitta-kapha
Ajurveda mõistmise aluseks on õpetus kolmest doshast ja viiest elemendist.
5 ELEMENTI KUI ELU EHITUSKIVID
Loodus tundub inimese jaoks toimivat kahel tasandil: mateeria ja energia tasandil.
Energeetilisel tasandil toimivad kolm doshat e. regulatsioonisüsteemi.
Materiaalne tasand kirjeldab elu "ehituskive" e. elemente, mis kannavad füüsilisi energiaolekuid.
Samas tavakeelese kasutavad inimesed elemente pidevalt ka energeetilises mõttes - näiteks räägitakse tulisest temperamendist.
Elutingimuste mõjul varieeruvad need viis elementi meis pidevalt.
Elementide unikaalne kooslus annab igaühele meist ainukordse välimuse ja loomuse.
Need viis elementi on:
element - olemus - vastavus kehas
RUUM - vastuseisu puudumine - kuulmine, kõrvad, keel, kõne
ÕHK - liikumine ja suurenemine - kompimine, nahk, pärak
TULI - kuumus, soojus - nägemine, silmad, suguelundid
VESI - vedelikud - maitsmine, keel, suulagi, jalad
MAA - püsivus, vorm, rämedus - lõhnataju, nina, käed
3 DOSHAT kui ehituskividest moodustunud KEHA-HINGE SÜSTEEM
Doshad on meie kehas ja vaimus toimivad regulatsioonisüsteemid, mis on üksteisega dünaamilises tasakaalus. Nad on üksteisest sõltuvuses - üks ei eksisteeri teisteta. Küll aga võib tasakaalutuse puhul mõni neist domineerima hakata ja siis saab kogu isiksus vastava varjundi.
Doshasid on kolm: vata, pitta ja kapha ja nad moodustuvad paarikaupa seotud elementidest:
ruum + õhk = VATA
tuli + vesi = PITTA
maa + vesi = KAPHA
Ehkki kõik kolm doshat toimivad igas meie rakus ja esindavad kõiki vaimseid omadusi, on igaühel neist oma peakorter, kus vastavad funktsioonid selgelt avalduvad:
Vata - jämesool ja väike vaagen (jääkide kuivatamine ja eritamine)
Pitta - kaksteistsõrmiksool ja peensool (põhiline seedimine)
Kapha - kõhu ülemised 2/3 ja rinnakorv (toidu pehmendamine, lagundamine)
Kõik inimesed on segatüübid, kuid samas on doshad neis erinevalt väljendunud - nii tekivad 7 põhitüüpi:
1. Vata
2. Pitta
3. Kapha
4. Vata-pitta
5. Pitta-kapha
6. Vata-kapha
7. Vata-pitta-kapha
Thursday, January 6, 2011
Jooga 8 astet (loetelu)
1. YAMA
- Ahimsa e. vägivallatus
- Satya e. tõde
- Asteya e. mittevarastamine
- Brachmacharya e. loobumine
- Aparichraha e. himustamatus
2. NIYAMA
- Saucha e. puhtus
- Santosa e. rahulolu
- Tapas e. lihtsus
- Svadhyaya e. oma mina uurimine
- Isvara Pranidhana - pühendumine jumalale
3. ASANA - harjutused
4. PRANAYAMA - hingamisrütmi valdamine
5. PRATYAHARA
- meelte valdamine
- mõistuse tagasitõmbumine
- vabanemine väliste asjade ja meelete mõju alt
6. DHARANA - keskendumine
7. DHYANA - meditatsioon
8. SAMADHI - üliteadvuslikud seisundid
1. YAMA
- Ahimsa e. vägivallatus
- Satya e. tõde
- Asteya e. mittevarastamine
- Brachmacharya e. loobumine
- Aparichraha e. himustamatus
2. NIYAMA
- Saucha e. puhtus
- Santosa e. rahulolu
- Tapas e. lihtsus
- Svadhyaya e. oma mina uurimine
- Isvara Pranidhana - pühendumine jumalale
3. ASANA - harjutused
4. PRANAYAMA - hingamisrütmi valdamine
5. PRATYAHARA
- meelte valdamine
- mõistuse tagasitõmbumine
- vabanemine väliste asjade ja meelete mõju alt
6. DHARANA - keskendumine
7. DHYANA - meditatsioon
8. SAMADHI - üliteadvuslikud seisundid
Tuesday, January 4, 2011
Bioloogiline kell
---
BIOLOOGILINE KELL
Seoses kella keeramisega talveajale oleme kõik kogenud, et miski meie kehas tahaks nagu teisiti reageerida, kui käekell näitab. See on meie bioloogiline kell, mis ikka omasoodu käib, pööratagu ametlikku ajaarvamist kuhu tahes.
Nüüdisaegne teadus on kindlaks teinud, et meie keha igas organis on “kellarakud”, mis lükkavad ümber pikka aega käibel olnud arvamuse, nagu sõltuks inimese elurütm täiesti ja ainult pimeduse ja valguse vaheldumisest looduses. Meil pole üht keskset “sisekella”, küll aga on igal organil oma “rakukell”, mis mõjutab tema töö aktiivsust. Näiteks ka seda, et mingid haigused aktiveeruvad teatavatel kellaaegadel samuti nagu mingid kindlad kehafunktsioonid. Et eri kellade järgi töötavate organite funktsioneerimisajad organismis kaost ei tekitaks, on olemas ühtne kontrollsüsteem, mis organite tööd sünkroniseerib. Loomulikult mõjutavad meie rütmi aastaajad, valguse vaheldumine, aga ka söögiajad, töö, sotsiaalsed kontaktid jne.
Mis on kronomeditsiin?
Sportlased püüavad treenida nii, et keha kõrgeim valmisolek satuks võistluste toimumise ajale. Sama juhtub aga inimestega, kes ise oma loomuliku keharütmi valede eluviisidega pea peale keeravad, nõudes kehalt aktiivsust passiivsel ja passiivsust aktiivsel ajal. Ega mõista siis, miks ootamatult tekivad väsimus, tujutus ja haigused. On välja arendatud lausa uus meditsiinivaldkond – kronomeditsiin, mis tegelebki haiguste ja inimese keha loomuliku ajakava seoste leidmisega.
Söömine keerab bioloogilist kella
Aspiriin, mille võtame sisse hommikul, jääb meie verre 22 tunniks, õhtul sisse võetuna aga lahtub 17 tunniga. Lõuna ajal joodud alkohol lahtub kehast kiiremini kui õhtune naps. See lubab omakorda rakendada keharütmide tundmist ka kehakaalu kontrolli all hoidmise teenistusse. Palju süsivesikuid hommikusöögis näiteks keeravad organismi sisekella ette, õhtul aga, vastupidi, taha. See tähendab, et hommikune magusasöömine lükkab lõunast nälga pigem edasi, õhtune aga teeb uniseks, kuigi une kvaliteet pole pärast süsivesikurohke õhtueine söömist kuigi hea.
Jälgides oma bioloogilist kella, saab vältida mitmeid haigusi – alates depressioonist ja unetusest kuni neeru- ja südamepuudulikkuseni.
Keera sisekell õigeks!
06.00 Süda suurendab löögisagedust ja organism alustab sisselülitumist päevarežiimile. Suureneb infarktioht, sest südame võnkesagedus kõigub eriti tugevalt.
07.00 Keha paiskab ringlusse eriti suurel hulgal seksihormoone. Parim aeg heaks seksiks on seega varahommik, vahetult enne voodist tõusmist! Kehatemperatuur on päeva madalaim.
10.00 Päeva esimene tipphetk – oleme värskeimad ja parimas löögijõus. Kiiret reageerimist nõudvad asjad tuleks lahendada just nüüd – parim aeg ärikohtumisteks ja eksamiteks, kõrgperiood kestab umbes keskpäevani, hakkab siis aga tasapisi langema.
13.00 Lõunapaus, söögiaeg. Magu toodab nüüd hulga maohapet ja seedimiseks on tehtud hea ettevalmistustöö. Pärast sööki peaks olema pisut rahulikult enne töörütmi tagasi tormamist, kas või kõndima rahulikus tempos tuhat sammu. Ideaalseim, kuid enamikule töötavatest inimestest kättesaamatu luksus oleks tunnike pärastlõunauinakut, mida meedikud lausa jõu-uneks nimetavad ja tervise ning kõrge töövõime üheks tagatiseks loevad.
15.00 Päeva teine kõrghetk. Hea õpiprotsessiks, kuna aeg soosib süvenemist ja pikka ning visa tähelepanu hoidmist nõudvaid tegevusi. On parim aeg käia hambaarstil ja teha muid meditisiinilisi protseduure, sest keha valutaluvus on kõrgpunktis.
17.00 Kõrghetk kehalisteks pingutusteks. Ideaalne musklitrenni tegemiseks ja jõuspordialadeks, laiemalt üldse igasugu treeninguteks.
20.00 Lõõgastumis- ja puhkeaeg. Maitsmis- ja haistmismeel on eriti tundlikud. Ideaalne aeg kergeks naudisklevaks eineks klaasi veiniga.
23.00 Aeg minna voodisse! Magu ei tooda enam ainet, mis organismi nälga tundma paneb, seetõttu pole meil ka öösiti söögiisu, kuigi päeval tekib see kekskeltläbi iga 90 minuti tagant. Loomingulise tegevuse võime hakkab tuntavalt langema.
01.00 Süvaune ja rakkude taastumise aeg. Siit alates on kõik organid puhkeseisundis, vaid nahk ja maks töötavad täistuuridel, et organismi puhastada, ja rakkudes on käivitunud kasvuhormoonid, mis tagavad päeva jooksul hukkunud rakkude taastumise.
04.00 Kriitiline ajahetk kopsuhaigetele. Astmaatikud on eriti tundlikud, neil võivad tekkida atakid. Neerud töötavad kokkuhoiurežiimil.
http://www.naistemaailm.ee/artiklid/31939/kuidas_tootab_meie_bioloogiline_kell_.html?art_magaz=2
Ajakirjast naised, 2009
---------------------------------------------------------------------------------------------
Sisemine kell – a.m.
1 – Kerge une faas, võime kergesti ärgata ja oleme valutundlikud.
2 – Organid töötavad kokkuhoidlikult, vaid maks töötleb aineid, mis meie organismist mürke eemaldavad, seega käib suurpuhastus.
Ärge jooge kohvi, teed või alkoholi – parem klaasitäis vett või piima.
3 – Meie keha puhkab. Oleme füüsiliselt ammendunud.
Vererõhk on sel kellaajal kõige madalam, pulss ja hingamine kõige aeglasem.
4 – Vererõhk on madal ja aju saab minimaalselt verd. Sel ajal sureb kõige rohkem inimesi. Organism töötab väga aeglaselt, aga kuulmine teravneb. Ärkame ka kõige väiksema müra peale.
5 – Neerud puhkavad.
Selleks ajaks on vahetunud mitu une faasi ja sel ajal tõusnu alustab päeva reipa ja tegusana.
6 – Vererõhk tõuseb, süda lööb ja veri ringleb kiiremini. Isegi kui tahaksime veel magada, hakkab keha juba ärkama.
7 – Keha immunoloogiline kaitse on eriti tugev.
Inimesel, kes peab võitlema viiruste ja bakteritega, on häid võiduvõimalusi.
8 – Oleme puhanud ja organism kahjulikest ainetest vaba.
Ei tohi juua alkoholi, sest maksale langeks tohutu koormus.
9 – Vaimne aktiivsus suureneb, valutundlikkus väheneb ja süda töötab täie võimsusega.
10 – Aktiivsus suureneb, oleme parimas vormis ja teotahtelised. Entusiasm kestab kuni lõunani ja iga töö on meile jõukohane. Kes sel ajal istub niisama, laseb käest võimaluse saada parimaid töötulemusi.
11 – Süda töötab heas rütmis ja on kooskõlas vaimse aktiivsusega. Suured koormused ei käi üle jõu.
12 – Sel ajal toimub kõigi jõudude koondamine. Söögiga oleks mõistlik oodata veel üks tund.
Sisemine kell – p.m.
1 – Maks puhkab, verre eritub glükogeeni, aktiivsuse esimene periood on möödas. Väsimus annab endast tunda, seega peame puhkama.
2 – Energia väheneb, on 24 tunnise tsükli teine madalseisu aeg, reaktsiooniaeg aeglustub.
3 – Üldine seisund paraneb. Meeleelundid on erksaimad, eriti haistmis- ja maitsmismeel (hea aeg gurmaanidele), oleme taas heas vormis.
4 – Vere suhkrusisaldus kasvab. Mõned arstid nimetavad seda pärastlõunaseks diabeediks (pole haiguslik nähe).
5 – Töövõime on väga suur – sportlased suudavad töötada topeltenergiaga.
6 – Valutundlikkus väheneb. Tekib soov rohkem liikuda, aga vaimne reipus hajub järk-järgult.
7 – Vererõhk tõuseb, vaimne tasakaal on nullis. Oleme närvilised ja kipume tülitsema pisiasjade pärast. Halb aeg allergilistele inimestele ja esinevad peavalud.
8 – Kehakaal on maksimaalne, aga reaktsioonid on üllatavalt kiired.
9 – Vaimne seisund on hea. Aeg sobib just neile, kel on vaja midagi pähe õppida – mälu teravneb.
10 – Veri on küllastunud valgelibledest, neid võib olla kuni 12000 leukotsüüti ühes kuupsentimeetris. Kehatemperatuur langeb.
11 – Keha hakkab valmistuma puhkamiseks. Samal ajal jätkub aga rakkude taastamine.
12 – Kui heitsite magama kell 22, siis nüüd näete juba unenägusid. Keha ja aju teevad kokkuvõtteid möödunud päevast, tõrjudes mittevajalikku ja ebameeldivat.
Kella allikas: Meelis Minn, jooksutreener
http://runningexpert.blogspot.com/2010/03/sisemine-kell-am.html
BIOLOOGILINE KELL
Seoses kella keeramisega talveajale oleme kõik kogenud, et miski meie kehas tahaks nagu teisiti reageerida, kui käekell näitab. See on meie bioloogiline kell, mis ikka omasoodu käib, pööratagu ametlikku ajaarvamist kuhu tahes.
Nüüdisaegne teadus on kindlaks teinud, et meie keha igas organis on “kellarakud”, mis lükkavad ümber pikka aega käibel olnud arvamuse, nagu sõltuks inimese elurütm täiesti ja ainult pimeduse ja valguse vaheldumisest looduses. Meil pole üht keskset “sisekella”, küll aga on igal organil oma “rakukell”, mis mõjutab tema töö aktiivsust. Näiteks ka seda, et mingid haigused aktiveeruvad teatavatel kellaaegadel samuti nagu mingid kindlad kehafunktsioonid. Et eri kellade järgi töötavate organite funktsioneerimisajad organismis kaost ei tekitaks, on olemas ühtne kontrollsüsteem, mis organite tööd sünkroniseerib. Loomulikult mõjutavad meie rütmi aastaajad, valguse vaheldumine, aga ka söögiajad, töö, sotsiaalsed kontaktid jne.
Mis on kronomeditsiin?
Sportlased püüavad treenida nii, et keha kõrgeim valmisolek satuks võistluste toimumise ajale. Sama juhtub aga inimestega, kes ise oma loomuliku keharütmi valede eluviisidega pea peale keeravad, nõudes kehalt aktiivsust passiivsel ja passiivsust aktiivsel ajal. Ega mõista siis, miks ootamatult tekivad väsimus, tujutus ja haigused. On välja arendatud lausa uus meditsiinivaldkond – kronomeditsiin, mis tegelebki haiguste ja inimese keha loomuliku ajakava seoste leidmisega.
Söömine keerab bioloogilist kella
Aspiriin, mille võtame sisse hommikul, jääb meie verre 22 tunniks, õhtul sisse võetuna aga lahtub 17 tunniga. Lõuna ajal joodud alkohol lahtub kehast kiiremini kui õhtune naps. See lubab omakorda rakendada keharütmide tundmist ka kehakaalu kontrolli all hoidmise teenistusse. Palju süsivesikuid hommikusöögis näiteks keeravad organismi sisekella ette, õhtul aga, vastupidi, taha. See tähendab, et hommikune magusasöömine lükkab lõunast nälga pigem edasi, õhtune aga teeb uniseks, kuigi une kvaliteet pole pärast süsivesikurohke õhtueine söömist kuigi hea.
Jälgides oma bioloogilist kella, saab vältida mitmeid haigusi – alates depressioonist ja unetusest kuni neeru- ja südamepuudulikkuseni.
Keera sisekell õigeks!
06.00 Süda suurendab löögisagedust ja organism alustab sisselülitumist päevarežiimile. Suureneb infarktioht, sest südame võnkesagedus kõigub eriti tugevalt.
07.00 Keha paiskab ringlusse eriti suurel hulgal seksihormoone. Parim aeg heaks seksiks on seega varahommik, vahetult enne voodist tõusmist! Kehatemperatuur on päeva madalaim.
10.00 Päeva esimene tipphetk – oleme värskeimad ja parimas löögijõus. Kiiret reageerimist nõudvad asjad tuleks lahendada just nüüd – parim aeg ärikohtumisteks ja eksamiteks, kõrgperiood kestab umbes keskpäevani, hakkab siis aga tasapisi langema.
13.00 Lõunapaus, söögiaeg. Magu toodab nüüd hulga maohapet ja seedimiseks on tehtud hea ettevalmistustöö. Pärast sööki peaks olema pisut rahulikult enne töörütmi tagasi tormamist, kas või kõndima rahulikus tempos tuhat sammu. Ideaalseim, kuid enamikule töötavatest inimestest kättesaamatu luksus oleks tunnike pärastlõunauinakut, mida meedikud lausa jõu-uneks nimetavad ja tervise ning kõrge töövõime üheks tagatiseks loevad.
15.00 Päeva teine kõrghetk. Hea õpiprotsessiks, kuna aeg soosib süvenemist ja pikka ning visa tähelepanu hoidmist nõudvaid tegevusi. On parim aeg käia hambaarstil ja teha muid meditisiinilisi protseduure, sest keha valutaluvus on kõrgpunktis.
17.00 Kõrghetk kehalisteks pingutusteks. Ideaalne musklitrenni tegemiseks ja jõuspordialadeks, laiemalt üldse igasugu treeninguteks.
20.00 Lõõgastumis- ja puhkeaeg. Maitsmis- ja haistmismeel on eriti tundlikud. Ideaalne aeg kergeks naudisklevaks eineks klaasi veiniga.
23.00 Aeg minna voodisse! Magu ei tooda enam ainet, mis organismi nälga tundma paneb, seetõttu pole meil ka öösiti söögiisu, kuigi päeval tekib see kekskeltläbi iga 90 minuti tagant. Loomingulise tegevuse võime hakkab tuntavalt langema.
01.00 Süvaune ja rakkude taastumise aeg. Siit alates on kõik organid puhkeseisundis, vaid nahk ja maks töötavad täistuuridel, et organismi puhastada, ja rakkudes on käivitunud kasvuhormoonid, mis tagavad päeva jooksul hukkunud rakkude taastumise.
04.00 Kriitiline ajahetk kopsuhaigetele. Astmaatikud on eriti tundlikud, neil võivad tekkida atakid. Neerud töötavad kokkuhoiurežiimil.
http://www.naistemaailm.ee/artiklid/31939/kuidas_tootab_meie_bioloogiline_kell_.html?art_magaz=2
Ajakirjast naised, 2009
---------------------------------------------------------------------------------------------
Sisemine kell – a.m.
1 – Kerge une faas, võime kergesti ärgata ja oleme valutundlikud.
2 – Organid töötavad kokkuhoidlikult, vaid maks töötleb aineid, mis meie organismist mürke eemaldavad, seega käib suurpuhastus.
Ärge jooge kohvi, teed või alkoholi – parem klaasitäis vett või piima.
3 – Meie keha puhkab. Oleme füüsiliselt ammendunud.
Vererõhk on sel kellaajal kõige madalam, pulss ja hingamine kõige aeglasem.
4 – Vererõhk on madal ja aju saab minimaalselt verd. Sel ajal sureb kõige rohkem inimesi. Organism töötab väga aeglaselt, aga kuulmine teravneb. Ärkame ka kõige väiksema müra peale.
5 – Neerud puhkavad.
Selleks ajaks on vahetunud mitu une faasi ja sel ajal tõusnu alustab päeva reipa ja tegusana.
6 – Vererõhk tõuseb, süda lööb ja veri ringleb kiiremini. Isegi kui tahaksime veel magada, hakkab keha juba ärkama.
7 – Keha immunoloogiline kaitse on eriti tugev.
Inimesel, kes peab võitlema viiruste ja bakteritega, on häid võiduvõimalusi.
8 – Oleme puhanud ja organism kahjulikest ainetest vaba.
Ei tohi juua alkoholi, sest maksale langeks tohutu koormus.
9 – Vaimne aktiivsus suureneb, valutundlikkus väheneb ja süda töötab täie võimsusega.
10 – Aktiivsus suureneb, oleme parimas vormis ja teotahtelised. Entusiasm kestab kuni lõunani ja iga töö on meile jõukohane. Kes sel ajal istub niisama, laseb käest võimaluse saada parimaid töötulemusi.
11 – Süda töötab heas rütmis ja on kooskõlas vaimse aktiivsusega. Suured koormused ei käi üle jõu.
12 – Sel ajal toimub kõigi jõudude koondamine. Söögiga oleks mõistlik oodata veel üks tund.
Sisemine kell – p.m.
1 – Maks puhkab, verre eritub glükogeeni, aktiivsuse esimene periood on möödas. Väsimus annab endast tunda, seega peame puhkama.
2 – Energia väheneb, on 24 tunnise tsükli teine madalseisu aeg, reaktsiooniaeg aeglustub.
3 – Üldine seisund paraneb. Meeleelundid on erksaimad, eriti haistmis- ja maitsmismeel (hea aeg gurmaanidele), oleme taas heas vormis.
4 – Vere suhkrusisaldus kasvab. Mõned arstid nimetavad seda pärastlõunaseks diabeediks (pole haiguslik nähe).
5 – Töövõime on väga suur – sportlased suudavad töötada topeltenergiaga.
6 – Valutundlikkus väheneb. Tekib soov rohkem liikuda, aga vaimne reipus hajub järk-järgult.
7 – Vererõhk tõuseb, vaimne tasakaal on nullis. Oleme närvilised ja kipume tülitsema pisiasjade pärast. Halb aeg allergilistele inimestele ja esinevad peavalud.
8 – Kehakaal on maksimaalne, aga reaktsioonid on üllatavalt kiired.
9 – Vaimne seisund on hea. Aeg sobib just neile, kel on vaja midagi pähe õppida – mälu teravneb.
10 – Veri on küllastunud valgelibledest, neid võib olla kuni 12000 leukotsüüti ühes kuupsentimeetris. Kehatemperatuur langeb.
11 – Keha hakkab valmistuma puhkamiseks. Samal ajal jätkub aga rakkude taastamine.
12 – Kui heitsite magama kell 22, siis nüüd näete juba unenägusid. Keha ja aju teevad kokkuvõtteid möödunud päevast, tõrjudes mittevajalikku ja ebameeldivat.
Kella allikas: Meelis Minn, jooksutreener
http://runningexpert.blogspot.com/2010/03/sisemine-kell-am.html
Organite aktiivsuse ajad.Kuufaasid
ORGANITE AKTIIVSUS
Põhiliste organite aktiivsuse ajad (sel ajal on hea neid puhastada):
Jämesool - 5-7 Pühapäev: Jupiteri t. 6.00; Marsi T. 7.00; Päikese t. 8.00
Neerud - 17-19 Kolmapäev: Jupteri t. 18.00; Marsi t. 19.00
Maks - 23-3 Neljapäev: Jupiteri t. 1.00; Marsi t. 2.00; Päikese t. 3.00
Peale 19.00 mitte süüa
KUUFAASIDE MÕJUD
Paast
11. päeval peale noorkuud:
11. päeval peale täiskuud
14. päeval peale noorkuud - seda päeva kutsutakse "korsten" ja see päev sobib klistiirideks.
Puhastus
1) Pehmendusaeg (õli- ja veeprotseduurid): I ja III faas
2) Üldpuhastuse aeg: paisumispäevadel e. II ja IV faas
Vältida puhastuseks faasivahetuse päevi (4 päeva kuus)
3) Lokaalsete puhastumiste ajad: Päevadel, mil organismi raskuskese on selles piirkonnas (oleneb samuti kuufaasidest)
Organite aktiivsuse ajad vastavalt kuufaasidele (sel ajal hea puhastada vastavat piirkonda):
I FAAS
1.kolmandik nägu, aju, ülalõug, silmad
2.kolmandik kurk, kael, kõrvad
3.kolmandik õlad, käed (küünarnukini), kopsud, närvisüsteem
II FAAS
1.kolmandik ülakõht, rind, magu, küünarnukid (liigesed)
2.kolmandik süda, sapipõis ja maks, rinnakorv, rinnalülid
3.kolmandik seedimine - magu, peensool, jämesool
III FAAS
1.kolmandik neerud, alaselg, nimmepiirkond
2.kolmandik suguorganid, eesnääre, kusepõis, pärasool
3.kolmandik munasarjad, puusad, sabalülid
IV FAAS
1.kolmandik nahk, seedetrakt, põlved, luustik
2.kolmandik nägemine, randmed, varbad, tallad
3.kolmandik vedelikud, maonääre, peristaltika, jalalabad
Süsteem tundub ühtivat meditsiiniastroloogia tähemärkide-organite vastavuse ringiga.
Põhiliste organite aktiivsuse ajad (sel ajal on hea neid puhastada):
Jämesool - 5-7 Pühapäev: Jupiteri t. 6.00; Marsi T. 7.00; Päikese t. 8.00
Neerud - 17-19 Kolmapäev: Jupteri t. 18.00; Marsi t. 19.00
Maks - 23-3 Neljapäev: Jupiteri t. 1.00; Marsi t. 2.00; Päikese t. 3.00
Peale 19.00 mitte süüa
KUUFAASIDE MÕJUD
Paast
11. päeval peale noorkuud:
11. päeval peale täiskuud
14. päeval peale noorkuud - seda päeva kutsutakse "korsten" ja see päev sobib klistiirideks.
Puhastus
1) Pehmendusaeg (õli- ja veeprotseduurid): I ja III faas
2) Üldpuhastuse aeg: paisumispäevadel e. II ja IV faas
Vältida puhastuseks faasivahetuse päevi (4 päeva kuus)
3) Lokaalsete puhastumiste ajad: Päevadel, mil organismi raskuskese on selles piirkonnas (oleneb samuti kuufaasidest)
Organite aktiivsuse ajad vastavalt kuufaasidele (sel ajal hea puhastada vastavat piirkonda):
I FAAS
1.kolmandik nägu, aju, ülalõug, silmad
2.kolmandik kurk, kael, kõrvad
3.kolmandik õlad, käed (küünarnukini), kopsud, närvisüsteem
II FAAS
1.kolmandik ülakõht, rind, magu, küünarnukid (liigesed)
2.kolmandik süda, sapipõis ja maks, rinnakorv, rinnalülid
3.kolmandik seedimine - magu, peensool, jämesool
III FAAS
1.kolmandik neerud, alaselg, nimmepiirkond
2.kolmandik suguorganid, eesnääre, kusepõis, pärasool
3.kolmandik munasarjad, puusad, sabalülid
IV FAAS
1.kolmandik nahk, seedetrakt, põlved, luustik
2.kolmandik nägemine, randmed, varbad, tallad
3.kolmandik vedelikud, maonääre, peristaltika, jalalabad
Süsteem tundub ühtivat meditsiiniastroloogia tähemärkide-organite vastavuse ringiga.
Subscribe to:
Posts (Atom)